Tutvustus
MIS ON KIIRABI?
KAS EESTI VAJAB KIIRABI?
MILLIST KIIRABI EESTI VAJAB?
MILLIST KIIRABI SAAB EESTI ENDALE LUBADA?
KES FINANTSEERIB JA JUHIB KIIRABI?
MILLISED ON KIIRABI KOHUSTUSED?
MILLINE ON KIIRABI STRUKTUUR NING KOHT EESTI MEDITSIINIS?
MILLINE PEAB OLEMA KIIRABI PERSONALI ETTEVALMISTUS?
MILLINE ON EESTI KIIRABI PRAEGU JA KÜMNE AASTA PÄRAST?
Need on küsimused, mis on kerkinud Eesti kiirabi viimaste aastate arengu käigus ning millele pole suudetud anda ühest ning riiklikult aktsepteeritud vastust.
Tunnetades vajadust sõnastada üheselt mõistetav ning kõigi erakorralise meditsiiniabiga tegelevate teenistuste poolt heaks kiidetud kiirabi tulevikku käsitlev dokument, alustasid Eesti Kiirabi Liit ning EV Sotsiaalministeerium projekti "Eesti haiglaeelse erakorralise meditsiini arengukontseptsioon aastateks 2000-2010" ettevalmistamist.
Lootus - 2000 - Eesti haiglaeelse erakorralise meditsiini arengukontseptsioon aastateks 2000-2010
Projekti eesmärgiks on
Anda ülevaade Eesti erakorralise haiglaeelse meditsiiniabi olukorrast 1998/1999. aasta seisuga, käsitledes organisatsioonilisi, majandusklikke, meditsiinilisi ja hariduslikke aspekte ning kiirabi varustust.
Formuleerida haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi ülesanded ning arengu prioriteedid
Sonastada meditsiiniliselt ja majanduslikult põhjendatud arengukavad erakorralise haiglaeelse meditsiiniabistruktuuri ja organisatsiooni, personali ettevalmistuse ja pidevkoolituse kohta ning määrata kindlaks ühis- ja koostöö vormid päästeteenistuse ning meditsiiniasutustega.
Luua eeldused erakorralise meditsiiniabi riiklikuks reguleerimiseks ning põhjendatud finantseerimiseks
Projekti rahastavad Avatud Eesti Fond, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ja Eesti Kiirabi Liit.
Kes otsustavad Eesti kiirabi tuleviku üle?
Eesti kiirabi tuleviku üle ei saa otsustada kiirabitöötajad omavahel. Erakorralise meditsiiniabi arenguks on vajalik paljude ametkondade ja teenistuste ja hea tahe ning sujuv koostöö. Peamine eesmärk on ju ühine - kvaliteetseim võimalik abi neile, kes seda vajavad.
Seetottu paluvad projekti algatajad abi ning koostööd kõikidelt asjast huvitatud osapooltelt. Oluline on riiklik toetus ning poliitiline tahe luua soodsad tingimused kvaliteetse haiglaeelse meditsiiniabi osutamiseks. Samuti on ülioluline lähimate koostööpartnerite - päästeteenistuse, katastroofimeditsiini keskuse ning perearstide - osalus. Kohalikke vajadusi tunnevad kõige paremini omavalitsuste ning maakonnaarstide esindajad. Meditsiinilistes küsimustes on parimateks nõuandjateks vastavate erialade kutseliidud. Oluline on ka juristide ja tervishoiuökonoomika ja -korralduse spetsialistide abi.
Kasutades sedavord asjalikku toetust ning kahtluse korral ennast abivajaja rolli asetades, suudame koostöös kindlasti leida lahenduse praegu ületamatutena näivatele probleemidele.
EKL
