Kindlustusteenuse hankimise eeldus saab olla kiirabiteenuse hinnamudelis kindlustuse kulu kajastumine. Kiirabiteenuse osutajatel ei ole omatuluallikaid ega vabasid vahendeid täiendava kulu katmiseks, kirjutab Taavet Reimers.
Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustus aitab parandada tervishoiu kvaliteeti. Paraneb järelevalve ja kvaliteedikontroll. Mis kõige tähtsam, paraneb patsiendi rahulolu ja usaldus ning pööratakse suuremat rõhku patsiendiohutusele.
Kindlustus loob patsientidele vajaliku turvatunde, et tervishoiuteenuse osutaja eksimuse korral on tagatud nende õiglane kohtlemine. Selle tulemusena paraneb patsiendi usaldus tervishoiusüsteemi vastu.
Samuti kaitseb vastutuskindlustus tervishoiuteenuse osutajaid võimalike kahjunõuete eest, mis tulenevad tervishoiuteenuse osutamise käigus tehtud vigadest või hooletusest. Kindlustusleping annab teenuse osutajale finantskindluse võimalike kahjunõuete katmiseks.
Seega on vastutuskindlustus kindlasti vajalik ja edasiviiv. Kuid suured mured on teenuse käivitamisega. Oleme ühiskonnas läinud solidaarse tervisekindlustuse teed. See tähendab, et suur osa meie tervishoiuteenustest – sealhulgas kiirabi – on rahastatud läbi tervisekassa.
Tervisekassaga on leping kümnel kiirabiteenuse osutajal. Kiirabi on oma loomult aegkriitiline teenus ning tagatud peab olema teenuse kiire kättesaadavus ning kõrge kvaliteet. Kiirabi eesmärk ja olemus on täpselt defineeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.
Kiirabi hind on arvutatud kulupõhiselt. Kulumudel koosneb erinevatest komponentidest nagu palgakulu, varustus, autod, kütus, tööriietus, tugipersonal. Kiirabi kulumudelist suurusjärk 80 protsenti moodustab palgakulu. Palgad on kokkulepitud kollektiivlepinguga. Teenuse osutamiseks vajalik varustus ja vahendid ning ravimid on määratud määrusega, kuid kiirabiteenuse kulumudel ei näe ette kindlustusmakse katmist.
Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse toote pakkumise vastu on huvi üles näidanud ainult üks teenusepakkuja. Peame aru saama, et olles ainuke teenusepakkuja, saab hinna kujundamisel olla loominguline. Seejuures on loomingul üsna laiad piirid, kuna tervishoiuteenuse osutajale on pandud seadusest tulenev kohustus kindlustusleping osta igal juhul. Lepingu puudumisel on oht jääda ilma tegevusloast. Tegemist on olulise turutõrkega.
Kiirabiteenuse osutajatele on esimesed indikatiivsed pakkumised olnud suurusjärgus 10 000 eurot kiirabibrigaadi kohta aastas. Kui see kulu katta kiirabi praeguse rahastuse arvelt, tähendaks see, et igal aastal jääks Eesti teedele lisandumata kümme uut täiskomplektset kiirabiautot. Kümme kiirabiautot on kümme protsenti kogu kiirabiressursist. Jättes tegemata investeeringu vahenditesse kannatab aegkriitilise abi kättesaadavus.
Sotsiaalministeerium viitab enda juhendites, et tervishoiuteenuse osutajad peaksid läbirääkimisi kindlustusandjaga. Tasub märkimist, et paljud tervishoiuteenuse osutajad on riigihankekohuslased ning see seab kindlad piirid kauba ja teenuste hankimisel. Riigihangete korraldamist reguleerib riigihangete seadus. Kuigi me teame, et reaalselt pakub teenust üks kindlustusselts, siis riigihanke läbiviimise kohustust see teadmine ära ei kaota. Teadmine, et on üks pakkuja, selgub alles hanke hindamisel.
Asutuse juht peab tagama asutuse toimimise, aga juhatuse liige ei tohiks võtta ettevõttele finantskohustusi, mida asutus ei suuda katta. Eesti seaduste kohaselt on juhatuse liikmel kohustus tegutseda ettevõtte parimates huvides ning tagada, et ettevõte jääks maksejõuliseks.
Kui juhatuse liige võtab kohustusi, mida ettevõte ei suuda täita, võib see tuua kaasa vastutuse juhatuse liikmele endale, sealhulgas isikliku vastutuse tekitatud kahjude eest. Äriseadustiku § 187 kohaselt vastutab juhatuse liige ettevõtte ees, kui ta rikub oma kohustusi, sealhulgas ka majanduslikku vastutust finantskohustuste võtmisel.
Kindlustusteenuse hankimise eeldus saab olla kiirabiteenuse hinnamudelis kindlustuse kulu kajastumine. Kiirabiteenuse osutajatel ei ole omatuluallikaid ega vabasid vahendeid täiendava kulu katmiseks.
Allikas: https://www.err.ee/1609484779/taavet-reimers-kiirabipidajate-vaade-vastutuskindlustusele
Eesti Kiirabi Liit on vanim ning suurim kiirabitöötajaid koondav ühing, mis on tegutsenud rohkem kui 30 aastat.