Lootus 2000 - Standardid
I. ORGANISATSIOONI NÕUDED
1. KIIRABI PERSONALI KOOSSEIS JA HARIDUSTASE
1.1. Kiirabi personal on:
1.1.1. Arst.
1.1.1.1. Reanimobiiliarst, kes on saanud anestesioloogilise või erakorralise meditsiini erialase ettevalmistuse (läbinud anestesioloogia või erakorralise meditsiini residentuuri).
1.1.1.2. Arst, kes on läbinud kiirabi alase spetsialiseerumise või erakorralise meditsiini alase residentuuri (aastaks 2005)
1.1.2. Kiirabi õde/velsker
Personal keskmeditsiinilise kvalifikatsiooniga, kes on läbinud erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise (aastaks 2005).
1.1.3. Parameedik.
Vähemalt 2000 tunnise erakorralise meditsiini alase ettevalmistuse saanud isik.
1.1.4. Meditsiinitehnik.
Vähemalt 400 tunnise erakorralise meditsiini alase ettevalmistuse saanud isik.
1.2. Kiirabibrigaad koosneb kolmest või erandina kahest liikmest. Brigaad võib koosneda kahest liikmest, kui on tagatud abijõudude kohale jõudmine teise kiirabi brigaadi näol 6 minuti jooksul. (Dr. Rein Paberiti arvamusel võib kiirabibrigaad olla kaheliikmeline)
1.3. Kiirabibrigaadid on järgmised:
1.3.1. Reanimobiilibrigaad
1.3.2. Arstibrigaad
1.3.3. Kiirabi õe/velskri brigaad
1.3.4. Parameedikute brigaad, mille juhiks on vähemalt 2000 tunnise erakorralise meditsiinialase ettevalmistuse saanud isik
1.4. Vaba kiirabibrigaadi puudumisel osutab patsiendi eluohtliku seisundi korral erakorralist meditsiinilist abi tulekustutsus-ja päästemeeskond, mille kooseisus on meditsiinitehniku haridusega tuletõrje-päästetöötaja.
2. KIIRABIPERSONALI KOOLITUS JA TÄIENDKOOLITUS.
2.1. Kiirabipersonali koolitus
2.1.1. Arstide spetsialiseerumine toimub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
2.1.2. Kiirabiõdede/velskrite spetsialiseerumine toimub meditsiinilistes õppeasutustes ja teistes litsentsitud erakorralise meditsiini õppe-treeningkeskustes kinnitatud programmide alusel.
2.1.3. Parameedikute ja meditsiinitehnikute spetsialiseerumine toimub meditsiinilistes õppeasutustes või teistes litsentsitud erakorralise meditsiini õppe-treeningkeskustes kinnitatud programmide alusel.
2.2. Kiirabipersonali täiendkoolitus.
2.2.1. Kiirabi personal saab täienduskoolitust Eesti Vabariigis kehtivas korras litsentsitud erakorralise meditsiini õppe-treeningkeskustes ja meditsiinilistes õppeasutustes kinnitatud programmide alusel.
2.2.2. Kiirabi personal teostab vähemalt üks kord aastas elustamise põhikursuse ja haiglaeelse traumahaige käsitlemise eksami litsentsitud õppe-treeningkeskuse komisjonile ja kord aastas vähemalt 40 tunni ulatuses meditsiiniabi alaseid täienduskursusi.
3. KIIRABI ÜKSUSTE JA NENDE BRIGAADIDE LITSENTSIMINE NING KIIRABIPERSONALI SERTIFITSEERIMINE.
3.1. Kiirabi üksuste ja nende brigaadide litsentsimise ning kiirabipersonali sertifitseerimise eesmärgiks on tagada kvaliteetne erakorraline meditsiiniabi haiglaeelsel etapil.
3.2. Kiirabi üksuste ja nende brigaadide litsentsimine.
3.2.1. Litsentsimise nõuded ja läbiviimise kord on kindlaks määratud sotsiaalministeeriumi määrusega (v t lisa 1).
3.2.2. Litsentsimise kord sätestab litsentsimiskomisjoni moodustamise korra, litsentsi saamise korra, nõuded kiirabibrigaadi koosseisule ja struktuurile.
3.3. Kiirabipersonali sertifitseerimine.
3.3.1. Kiirabipersonali sertifitseerimise nõuded ja läbiviimise kord on kindlaks määratud sotsiaalministeeriumi vastavate määrustega, mis on koostatud erialaliidu ettepanekute alusel.
3.3.2. Sertifitseerimise kord sätestab: sertifitseerimiskomisjonide moodustamise korra, sertifikaadi väljastamise korra, nõuded haridusele ja täiendkoolitusele.
3.3.3. Kiirabi meditsiinipersonali sertifitseeritakse erialaseltsis moodustatud komisjoni juures, iga viie aasta järel (soovi ja võimaluste korral ka kolme aasta järel). Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras (v t lisa 2)
3.3.4. Kiirabi meditsiinitehnikuid ja parameedikuid sertifitseeritakse erialaseltsis moodustatud komisjoni juures iga kahe aasta järel. ( v t lisa 2)
4. KIIRABIAUTO, APARATUURI JA VAHENDITE NÕUDED.
4.1. Nõuded kiirabiautole, aparatuurile ja varustusele on kehtestatud Sotsiaalministri määrusega vastavalt Eestis kehtivatele standarditele.
4.2. Kiirabiauto kuulub plaanipärasele väljavahetamisele iga 8 aasta järel.
5. Kiirabiteenuse iseloom.
5.1.1 Kiirabiteenust osutatakse kiirabiteenistuse poolt eluohtliku haigestumise, trauma ja mürgistuste korral, patsientide raviks ja transpordiks raviasutusse.
5.1.2 Kiirabiteenuse mahtu määratlevad õigusaktid, mis sätestavad etapilise üld- ja eriarstiabi andmist tervishoiuasutustes, ohtlike nakkushaiguste eraldamist ning meditsiiniabi andmist õnnetusjuhtumite korral.
5.1.1. Erakorralist psühhiaatrilist abi osutatakse kõigi psüühikahäirete korral, kus abita jätmine ohustab isiku enda või teiste isikute tervist ja julgeolekut (psühhiaatrilise abi seadus 3. Peatükk 11)
5.1.2. Teadvuse- või psüühikahäirega, vaimse alaarenguga, alaealisele või teovõimetule patsiendile antakse erakorralist abi olenemata patsiendi seaduse või volituse alusel tegutseva esindaja tahtest. OTSI SEADUST!
6. KIIRABIPERSONALI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED.
6.1. Nõuded kiirabipersonalile on kindlaks määratud sotsiaalministri poolt vasatavalt erialaseltsi ettepanekutele.
6.2. Kiirabipersonal peab olema terve ja heas füüsilises vormis.
6.3. Kiirabiarsti / erakorralise meditsiini arsti kohustused haiglaeelsel etapil on:
6.3.1 Osata suhelda patsientidega ja töökaaslastega riigikeeles;
6.3.2. hinnata patsiendi seisundi raskust, diagnoosida sündroomi, võimalusel patoloogiat ja alustada adekvaatset ravi, vastavalt erialaseltsi poolt kinnitatud tegevusjuhistele;
6.3.3. omab õigust jätta haiget (kannatanut) koju või sündmuskohale ning määrata lühiajalist ravi.
6.4. Kiirabivelskri/õe kohustused haiglaeelsel etapil on:
6.4.1. suhelda patsiendiga ja töökaaslastega riigikeeles;
hinnata patsiendi seisundi raskust, diagnoosida sündroomi ja alustada esmase sündroomse raviga vastavalt vastavalt erialaseltsi poolt kinnitatud tegevusjuhistele;
6.4.2 omab õigust jätta haiget/kannatanut koju või sündmuskohale ning määrata lühiajalist ravi.
6.5. Parameediku kohustused haiglaeelsel etapil on:
6.5.1. Suhelda patsiendiga ja töökaaslastega riigikeeles;
6.5.2. hinnata patsiendi seisundi raskust, diagnoosida sündroomi ja alustada esmase sündroomse raviga vastavalt erialaseltsi poolt kinnitatud tegevusjuhistele;
6.5.3. omab õigust jätta haiget (kannatanut) koju või sündmuskohale, pärast konsulteerimist vastutava arstiga.
6.6. Kiirabitehniku kohustused haigaeelsel etapil on:
6.6.1. suhelda patsiendiga ja töökaaslastega riigikeeles;
6.6.2. osutada meditsiinilist abi vastavalt erialaseltsi poolt kinnitatud tegevusjuhistele;
6.6.3. ei oma õigust otsustada jätta haiget (kannatanut) koju või sündmuskohale.
7. KÄTTESAADAVUSE NÕUDED.
7.1. Kiirabikutsetele abi saatmisel lähtub dispetsher(päästekorraldaja) oma tööjuhendis toodud väljakutsete prioriteetsuse põhimõtetest. (v t lisa)
7.2. Kiirabibrigaad lähtub väljasoidul dispetsher(päästekorraldajalt) saadud korraldustest..
7.3. Abivajajani jõudmise aeg D kategooria kutsel (v t lisa)
7.1.1. Linnas 6 minutit.
7.1.2. Maal 30 minutit.
8. Brigaadide arvu, paiknemise ja teenuse kättesaadavuse maakonnas organiseerib erakorralise meditsiini spetsialist, vastavalt kehtivatele nouetele.
III TAGASISIDE NÕUDED
9. Dokumentatsioon.
9.1. Kiirabiteenuse kohta täidetakse ühtne dokumentatsioon, vastavalt kehtestatud korrale, mille õigsuse eest vastutab kõrgemat erialalist kvalifikatsiooni omav brigaadi liige.
10. Selekteeritud kvaliteedihindamise süsteem.
10.1.1. Kiirabiteenistuse töö kvaliteedi hindamiseks kogutakse kiirabi väljakutsete dokumentatsioonist valikulised andmed vastavalt Sotsiaalministri poolt kehtestatud korrale.
10.1.2. Dokumentatsiooni täitmist kontrollib jooksvalt kiirabiüksuse siseselt kiirabiüksuse juhataja.
10.1.3. Kogu kiirabisüsteemi dokumentatsiooni täitmist kontrollivad kvaliteedikontrolli eest vastutavad spetsialistid.
11. Kiirabiteenuse kvaliteedi kontroll.
11.1. Kiirabiteenuse vastavust nõuetele hinnatakse vastavalt erialaliitude poolt koostatud juhistele, mis on kinnitatud sotsiaalministri määrustega.
11.2. Ravikvaliteedi praktilist kontrolli teostab Sotsiaalministeeriumi Kiirabibüroo ekspertrühm.
