Kiirabi Infosüsteem
30. juunil 2000 sai läbi projekt “Kiirabi Infosüsteem”.
Kiirabi infotehnoloogia projekt sai alguse 1996. aastal, kui 12. mail sõlmiti Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Kiirabi Liidu vahel koostööleping. Projekti esialgseks eesmärgiks oli projekteerida kiirabi infosüsteem ning luua tarkvara. Infosüsteem pidi võimaldama registreerida väljakutseid, kiirabibrigaadide väljasõite, arvestada kiirabibrigaadide tööd, teostada statistikat ja arveldusi haigekassaga.
Esimeseks aastaks eraldati projekti tarbeks 250 000 krooni. Projekti alustati kui pilootprojekti Tartu Kiirabis.
1997. aastal eraldati projekti tarbeks 90 000 krooni ning selles etapis tuli välja arendada dispetšeri töökoht ja brigaadi töökoht.
Sisuline töö sellisel kujul, nagu oli ette nähtud algvariandis, käivitus 1997. aasta alguses. Eelnev periood kulus programmide väljatöötamisele, tarkvara muretsemisele ja personali väljaõppele. Osaliselt tuli programme ka ümber teha, kuna alates 1997. aastast ei olnud enam vaja teostada arveldusi haigekassaga.
1998. aastal eraldas Sotsiaalministeerium 445 000 krooni. Selle summa eest muretseti riist- ja tarkvara Tallinna, Pärnu, Võru, Põlva, Räpina, Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa, Saaremaa, Rakvere, Narva, Viljandi, Tõrva, Valga, Rapla ja Haapsalu kiirabidele. Kiirabiteenistuste arvutitöökohtade seadistamisel lähtuti baas-infosüsteemist, mis sellel perioodil oli kasutusel Tartu Kiirabis ja vastas kiirabiteenistuse vajadustele. Arvutitöökohtade kasutajale üle andmisel võeti arvesse konkreetse kiirabiteenistuse olemasolevat arvutivõrku ja töökohad adapteeriti lähtuvalt konkreetse kasutaja vajadustest ning võimalustest. Projekt nägi ette ka koolituse organiseerimist kasutajale.
1999. aastal eraldati projekti teostamiseks 1 015 000 krooni. Jätkati tööd Lõuna-Eesti regioonides ja poolaasta lõpuks oli süsteem käivitunud kaheksas maakonnas, aasta lõpuks oli 46-st kiirabi asukohast arvutiseeritud 41.
Käesolevaks, 2000. aastaks, on eraldatud summa suuruses 300 000 krooni ja selle aasta jooksul saavad arvutid ka ülejäänud 5 kiirabi – Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Elva, Hiiumaa ja Läänemaa Päästeteenistuse Lihula komando juures olev kiirabibrigaad.
Alates 1999. aastast lisandus kiirabi üksustega sõlmitud kokkulepetele üks tingimus – arvutiseerimise järgselt luuakse püsiühendus Internetiga, mis hõlbustaks kiirabide omavahelist suhtlemist ja parandaks informatsiooni levikut.
Tänase seisuga on interneti püsiühendus järgmistel kiirabidel:
Lääne maakonnas – Läänemaa Haigla kiirabil, Läänemaa Päästeteenistuse kiirabil
Harju maakonnas – Sakus, Kosel, Kehras, Loksal, Tallinnas
Jõgeva maakonnas – Jõgeval
Pärnu maakonnas – Kilingi-Nõmmel, Pärnus
Ida-Viru maakonnas – Kiviõlis, Puru Haigla kiirabil
Rapla maakonnas – Raplas, Märjamaal
Põlva maakonnas – Põlvas
Lääne-Viru maakonnas – Rakvere, Tapa
Valga maakonnas - Tõrvas
Tartu maakonnas – Tartus
Võru maakonnas - Võrus
Viljandi maakonnas – Viljandis
Oma e-post on olemas:
Läänemaa Päästeteenistuse kiirabil
Saku kiirabil
Puru Haigla kiirabil
Tartu Kiirabil
Tallinna kiirabil
Loksa kiirabil
Neid loetelusid vaadates on näha, et Interneti püsiühendus puudub pooltel kiirabiüksustel. Oma e-post on olemas Interneti püsiühendust omavatest kiirabitest vaid kolmandikul.
Nüüd, kus enamuses kiirabidest on olemas arvutid, tuleb leida võimalus Interneti püsiühenduse loomiseks.
Need kiirabid, kellel on juba olemas püsiühendus, peaksid muretsema endale e-posti aadressi. Mõlemate olemasolu parandab informatsiooni levikut ja kergendab ka kiirabide omavahelist suhtlemist.
mai, 2000
Tabel: kiirabide endi poolt tasutud riistvara, tarkvara ja koolitus
Tabel: projektile eraldatud rahade eest soetatud tarkvara, riistvara ja kinni makstud koolitus
