Erakorraline meditsiin Singapuris
Singapur on saar pindalaga 644 km² ja ta on üks maailma väikesemaid riike (Eesti pindala on 45.215 km²). Rahvastiku arv 3,0 miljonit — seega on Singapur üks kõige suurema asustustihedusega riike maailmas.
Kiirabiteenistus.
Aastatel 1964 — 76 kureeris kiirabi Singapuri Keskhaigla (Singapore Central Hospital) erakorralise meditsiini osakond. Seal asus ka dispetsher, kes võttis vastu kõik mitte-trauma kutsed.
Kiirabi brigaadi kuulus meditsiiniõde, hooldustöötaja ja kiirabi autojuht. Reageerimisaeg ca 25 min. Traumasid teenindas tuletõrje juures asuv brigaad reaktsiooniajaga 15 min.
1974 aastal ühendati mõlemad struktuurid erakorralise abi teenistuseks tuletõrje alluvusse. Haigla jätkas teenistuse nõustamist, seda eriti i/m süstide ja salbutamooli nebulisaatori kasutamise tõttu.
1989 a. teenistus reorganiseeriti Singapuri Kodanike Kaitse Jõududeks. Teenistuses osaleb 15 kiirabibrigaadi. Kiirabibrigaadis töötab kiirabiametnik (litsentseeritud kiirabiõde, kellel on ämmaemanda kogemus, koolitus esmaabi ja CPR alal), kiirabiassistent (eriettevalmistusega tuletõrjuja) ning kiirabi autojuht.
1989 a. said 80 kiirabiametnikust 24 poolautomaatse defibrillaatori kasutamise ettevalmistuse. 1993 a. olid selliste defibrillaatoritega varustatud 13 kiirabiautot ja koolitatud kogu personal.
1997 a. läks kontroll elustamiste ja kiirabi tegevuse üle grupi Keskhaigla kiirabiarstide kätte. Varsti loodi selleks spetsiaalne nõukogu Kodanike Kaitse Jõudude juurde.
1992 a. käivitus mootorratta kiirabi liiklusavarii ohvritele esmaabi andmiseks, mis vähendas tihedas liikluses kohalejõudmisaega 15 minutilt 9-le.
Oma loomisest saadik ei olnud kiirabil ühtset koolitussüsteemi ega ravi standardeid.
1997 a.moodustati nõukogu, kuhu kuuluvad 3 kiirabiarsti, 2 kirurgi, 1 kardioloog, 1 anestesioloog ja 1 pediaater. Nõukogu juhib kiirabiarst.
Nõukogul on järgmised ülesanded:
1. Nõustada valitsust erakorralise meditsiini küsimustes
2. Kiirabi tegevuse juhiste ja raviskeemide loomine
3. Kiirabi tegevuse standardiseerimine ja kontroll
4. Uute meetodite juurutamine kiirabis
5. Kiirabi ametnike atesteerimine
6. Kodanike Kaitse Jõudude kiirabi dispetsherteenistuse tööjuhendite väljatöötamine ja töötajate kontroll
1996 a. arenes koostöö Nanyangi Tehnikaülikooliga andmeside ühenduste loomiseks kiirabi ja haigla kiirabiosakonna vahel.
Katastroofimeditsiin Singapuris
Singapur ei asu looduslike katastroofide toimumispiirkonnas. Samas asub seal maailma kõige tihedama liiklusega lennuväli ja sadam, mistõttu inimtegevusest põhjustatud õnnetuste risk on väga suur.
Katastroofidega tegeleb valitsus koostöös mitme ministeeriumiga. Valmisolek hõlmab planeerimist, varustust ja treeninguid. Treeningud hõlmavad Kodanike Kaitse Jõude, politseid, sõjaväge, telekommunikatsiooni ettevõtteid, sotsialaalabi, keskkonnaametit, infobürood, välissuhete teenistust.
Kodanike Kaitse Jõud koordineerivad enamusi päästetöid. Erakorralise meditsiini osakond Keskhaiglas teeb tihedat koostööd nendega meditsiiniabi organiseerimise alal. Meditsiiniabi tagamine katastroofis on tervishoiuministeeriumi ülesanne. Suurõnnetuste korral saabuvad sündmuskohale haiglate erakorralise meditsiini osakonna rühmad, mis viivad läbi triage ja esmase ravi. Neid juhib juhtimispunkt, mille komandör on kogenud kiirabiarst. Tema juhib kõigi haigla meditsiinirühmade, Punase Risti, sõjaväe ja Kodanike Kaitse Jõudude meditsiinirühmade tööd. Tervishoiuministeerium koordineerib ka logistikat ja isikkoosseisu juurde toomist.
Erakorralise medistiini osakond osaleb õppustel keskmiselt 6 korda aastas. Õppused hõlmavad harjutusi lennuväljadel, sadamas, laevadel, metroos ning kiirgus- ja keemiaõnnetusi.
Haigla katastroofiplaanid käsitlevad töötamise taktikat suurõnnetuste korral operatsioonitoas, intensiivravi osakonnas, osakondades ja haigla juhtkonnas. Tervishoiuministeerium kordineerib meditsiiniliste abiteenistuste (verepanga, meditsiinivarustuse ja meditsiiniinfo) tegevust.
Kolmanda aastatuhande algul on kulutused tervishoiule väga kõrged ja see suurendab survet haiglaeelsele etapile, et probleeme ambulatoorsel tasandil ja kiirabis lahendataks efektiivsemalt.
Annuals of Emergency Medicine Vol.33 Nr.3
March 1999
Tõlkis ja toimetas Raul Adlas.
