Teksti koostaja Dr. Raul Adlas
Eesti Kiirabi Liidu vastloodud juhatuse peamine eesmärk 1990-ndatel oli toetada kiirabi reorganiseerimist nõukogude -aegsest „скорая“st läänelikuks kiirabiks.
Tollel ajal näiteks ei olnud paljudes kohtades kiirabiauto juhid üldse kiirabi asutuse töötajad vaid neid renditi koos kiirabi autoga vastavast „baasist“.
Arusaadavalt ei osalenud autojuht ka patsiendi ravis, kuivõrd neil puudus selleks igasugune ettevalmistus.
Esimesel pildil on nähtav EKL üks esimesi juhatusi.
Vasakult alates on:
Kiirabi varustus oli nõukogude standardi ja paljude erinevate humanitaarabi saadetiste segu. EKL üks esimesi tegevusi oligi kiirabi kohustusliku varustuse nimekirja koostamine ja selle kinnitamine. Hiljem oli see aluseks ka üleriigiliste kiirabibrigaadide litsentseerimise läbiviimiseks.
Teine oluline tegevus 1990-ndatel oli personali pädevuse standardiseerimine ja selle baastaseme saavutamine.
Kõrvuti enam-vähem ühtlase väljaõppega kiirabi velskritega oli kiirabis tööl kõik võimaliku taustaga ja haridusega arste. Kiirabi oli sageli töökoht, kuhu sai tööle ka võib-olla haiglasse mittekvalifitseeruvad arstid. Samuti oli õdede tase üsna kõikuv. EKL alustas baaselustamise koolitusi, sest enne seda kiirabis praktiliselt inimesi ei elustatud. EKG aparaat ei olnud standardvarustuses ja defibrillaator oli suur kast, mis töötas vaid 220 vooluvõrgus. Seda pigem ei kasutatud kunagi. Traumahaige abistamiseks ei olnud mingeid algoritme. Neid kõiki hakati õpetama töökohtadel EKL initsiatiivil.
See oli ka periood, kui osadel inimestel tuli idee luua Eestis klassikaline parameedikutel põhinev kiirabi. Siin oli eestvedajaks Päästeamet ja nende alluvuses asus tööle kolm kiirabist välja kasvanud nn „ambulance“ kiirabi tuletõrje komandode juures – kaks Tallinnas ja üks Haapsalus. Siiski saadi varsti aru, et ühtlane õe-põhine kiirabi on Eestile parim.
1995 oli aasta, kui kiirabi varustus ja personali baaspädevus sai määruse jõu ja selles ajast on see (mõistagi pidevalt kaasajastades) olnud kiirabi ühtlase arengu aluseks. Selles peamine roll on olnud EKL -l.
EKL juhatus hakkas ka intensiivselt otsima kontakte naabrite juures ja üheks eesmärgiks oli kiirabi autode hankimine. Esimene „pääsuke“ oli siin soomlaste ettevõte Profile, mille esindaja Sven Kabuni entusiasm tutvustada „rätsepatööna“ valmivaid kiirabiautosid tõi ka varsti meile arusaama, et autosid saab osta ja kui riik natuke rikkamaks sai siis peamiselt selle ettevõtte autod meile tulid.
Mõni aeg edasi viisime kokku teise kiirabi autode tänased tootjad Mercedese esindajad ja Rootsi päritolu, tänaseks oma tegevuse lõpetanud, kiirabiautode tootja, kelle nimest on aga tänaseni säilinud Silwi nimes W täht. Ka siin oli EKL oma roll ja on hea meel, et tänaseni toodetakse enamus meie kiirabiautosid kohapeal.
EKL esimesed konverentsid ja suvepäevad on nähtus omaette, paljudel on häid mälestusi nii ametlikust osast, kui konverentsi afterpartyst, rääkimata kuulsatest EKL kolmepäevastest suvepäevadest.
EKL pika ajaloo üle võib uhkust tunda ja on märgilise tähtsusega, et selle liidu roll on püsinud võtme tähtsusega tänapäevani. Jõudu meile kõigile!
Eesti Kiirabi Liit on vanim ning suurim kiirabitöötajaid koondav ühing, mis on tegutsenud rohkem kui 30 aastat.