Kava
1. Majandus- ja tegevusaruanne
2. Põhikirja muudatuse tutvustus (dokument on leitav kava all)
3. Põhikirja muutmise hääletamine
4. Juhatuse töö jätkamine
5. Varia
Eesti Kiirabi Liidu põhikiri
I. Üldsätted
1. Mittetulundusühing Eesti Kiirabi Liit (edaspidi
Ühing) on 14.11.1992. aastal asutatud mittetulundusühingu Eesti Kiirabi Liit õigusjärglane.
2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
3. Ühingu põhieesmärgid on:
a) kvaliteetse kiirabi korraldusele kaasaaitamine;
b) kiirabisüsteemis töötavate inimeste ja kiirabibrigaadi pidajate ühendamine;
c) osalemine kiirabibrigaadi pidajate õiguste ja kohustuste väljatöötamisel;
d) osalemine kiirabi strateegia ja taktika väljatöötamisel ning arenguprotsesside suunamisel;
e) osalemine kiirabi osutamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel;
f) Ühingu liikmete huvide esindamine;
g) kvaliteetse kiirabialase koolituse korraldamine;
h) osalemine kiirabi osutajate litsentseerimisnõuete väljatöötamisel ja litsentseerimisel;
i) elanikkonna esmaabialases koolituses osalemine ja tervete aluviiside edendamine;
j) esmaabi ja kiirabi osutamist käsitlevate trükiste toimetamine ja väljaandmine;
4. Ühingu majandustegevusest saadud tulu ja võimalikku kasumit ei jaotata Ühingu liikmete vahel, vaid kasutatakse üksnes Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
5. Ühingu asukohaks on Tartu linn, Eesti Vabariik.
II. Ühingu liikmed, liikmeks saamine ja liikmelisuse lõppemine
6. Ühingu liikmeteks võivad olla kiirabi osutamise ja korraldamisega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, võtavad osa Ühingu tööst ja täidavad liikmele pandud kohustusi.
7. Ühingu liikmeks saada sooviv isik esitab Ühingu juhatusele kirjalikus või elektroonilises vormis vastava sooviavalduse. Juriidilise isiku nimel sooviavalduse esitanud isik lisab sooviavaldusele esindusõigust tõendava dokumendi.
8. Ühingu liikmeks võtmise otsustab Ühingu juhatus ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast ning annab liikmeks astuda soovinule oma otsusest teada e-posti teel. Üldkogu võib juhatuse ettepanekul nimetada Ühingu auliikmeks isiku, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kiirabi korraldamisel ja arendamisel.
9. Ühingu liikmete arvestust peab Ühingu juhatus. Andmed Ühingu liikmete kohta kantakse elektroonilisse Ühingu liikmete andmebaasi. Iga liikme kohta kogutakse järgmised andmed:
- füüsilisest isikust liikme ees- ja perekonnanimi, töökoht(töökohad, sünniaeg;
- juriidilisest isikust liikmel (äri)nimi), registrikood, asukoht;
- e-posti aadress ja kontakttelefoni number;
- Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustanud juhatuse koosoleku protokolli kuupäev ja number;
- Ühingust väljaastumise avalduse esitamise kuupäev;
- Ühingust väljaarvamise otsustanud juhatuse koosoleku protokolli kuupäev ja number;
10. Ühingust välja astumiseks esitab liige Ühingu juhatusele kirjalikus või elektroonilises vormis avalduse, mille jõudmisest juhatuseni liikmelisus Ühingus lõpeb. Liikmelisus Ühingus lõpeb ka füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikmel Tervisekassaga sõlmitud rahastamise lepingu lõppemise korral.
11. Ühingu liikme võib eestseisus Ühingust välja arvata, kui liige:
- rikub ja/või ei järgi Ühingu põhikirja;
- ei täida temale täitmiseks antud Ühingu eesmärke teenivaid ülesandeid;
- kahjustab Ühingu huve või mainet;
- on jätnud tasumata liikmemaksu 2 aasta liikmemaksu ulatuses;
- tekitab Ühingule varalist või mittevaralist kahju.
III. Ühingu liikmete õigused ja kohustused
12. Ühingu liikmel on õigus:
- osaleda Ühingu üldkoosolekul;
- osaleda Ühingu juhtorganite valimisel ja olla valitud Ühingu juhtorganitesse;
- osaleda Ühingu poolt korraldatavatel üritustel;
- saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
- teha ettepanekuid Ühingu tegevuse paremaks korraldamiseks;
- nõuda üldkoosolekult otsuse, millega Ühingu eestseisus liikme Ühingust välja arvas, kehtetuks tunnistamist;
13. Ühingu liige on kohustatud:
- järgima Ühingu põhikirja ning täitma Ühingu organite otsuseid;
- hoidma ja kasutama säästlikult Ühingule kuuluvat või Ühingu kasutuses olevat vara ning vastutama tema valdusesse antud Ühingu vara eest;
- oma tegevuse ja käitumisega mitte kahjustama Ühingu mainet;
- tasuma liikmemaksu, v.a. Ühingu auliige;
14. Ühingu liige peab liikmemaksu tasumise kohustuse täitma hiljemalt jooksva aasta 30. detsembriks. Liikmemaksu võib tasuda ositi. Kui Ühingu liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikme Ühingust väljaastumise või väljaarvamise korral liikmele tema poolt tasutud liikmemaksu ei tagastata.
IV Ühingu juhtimine
15. Ühingu juhtorganiteks on Ühingu üldkoosolek, eestseisus ja juhatus.
Üldkoosolek
16. Ühingu kõrgemaks organiks on Ühingu üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.
17. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või eestseisuse pädevusse.
18. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
- Ühingu põhikirja muutmine;
- Ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;
- juhatuse liikmete arvu määramine, liikmete valimine ja tagasikutsumine;
- majandusaasta eelarve ja aruande kinnitamine;
- juhatuse liikmega või eestseisuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude
esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine; -- liikmemaksu suuruse kehtestamine;
- revisjonikomisjoni liikmete valimine;
- Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine:
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.
19. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka juhul, kui seda nõuab eestseisus või vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.
20. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kokkukutsumist nõuavad eestseisus või Ühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
21. Üldkoosoleku toimumisest peab juhatus liikmetele kirjalikus vormis teatama ette vähemalt seitse päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb vähemalt 1/3 Ühingu liikmetest. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik Ühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole Ühingu liikmetest.
23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Ühingu liikmetest. Ühingu põhikirja muutmise ning Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
24. Kui üldkoosolek ei ole punktis 22 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kümme liiget. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolijatest.
25. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kelleks võib olla ainult teine Ühingu liige. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Juriidilisest isikust liikme esindaja esitab üldkoosolekul osalemiseks esindusõigust tõendava dokumendi. Esindajate volikirjad või muud esindusõigust tõendavad dokumendid lisatakse üldkoosoleku protokollile.
26. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja Ühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Ühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
27. Ühingu liikmele teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Eestseisus
28. Üldkoosolekute vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid Ühingu liikmete poolt ja nende seast valitud eestseisus. Kiirabibrigaadi pidaja esindaja eestseisuses ei pea olema Ühingu füüsilisest isikust liige.
29. Eestseisusesse kuuluvad:
- üldkoosoleku poolt valitud juhatuse liikmed;
- iga Tervisekassaga rahastamise lepingut omava Ühingu liikmest kiirabibrigaadi pidaja esindaja;
30. Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kolm korda aastas. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vähemalt 7 päevase etteteatamisega Ühingu juhatus. Eestseisuse koosoleku kokkukutsumise õigus on samuti eestseisuse liikmete enamusel.
31. Eestseisuse koosolekut juhatab Ühingu juhatuse esimees või tema äraolekul mõni teine juhatuse liige. Eestseisus on otsustusvõimeline üle poole liikmete osavõtu korral. Hääletamine eestseisuse koosolekutel on avalik, välja arvatud liikme Ühingust väljaarvamine. Eestseisus võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav Ühingu juhatuse esimehe hääl;
32. Eestseisuse koosolekud ja langetatud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
33. Eestseisuse pädevuses on:
- Ühingu põhikirjaliste eesmärkide ja üldkoosoleku otsuste elluviimise tagamine ning juhatuse tegevuse suunamine;
- juhatuse liikmetega lepingute sõlmimine ja juhatuse liikmete tasude määramine vastavalt võimalustele;
- liikme Ühingust väljaarvamine;
- Ühingu kinnisvara ja registrisse kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise otsustamine ning vastavateks tehinguteks tingimuste kindlaksmääramine;
- majandusaastaks ettenähtud kulutuste summat ületavate investeeringute kinnitamine;
- majandusaastaks ettenähtud summat ületavate laenude ja võlakohustuste võtmine;
- laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
- audiitori valimine;
- Ühingu poolt juriidiliste isikute asutamine;
- Ühingu juhtimise ja tegevuse muude küsimuste otsustamine.
34. Kiirabibrigaadi pidaja esindajast eestseisuse liige, kes soovib loobuda eestseisuse liikme kohast, esitab enda esindatavale ja eestseisusele kirjaliku avalduse eestseisusest tagasiastumiseks. Avalduse saamisest ühe kuu jooksul on kiirabibrigaadi pidaja kohustatud tagasiastunud liikme asemele määrama enda uue esindaja eestseisusesse. Samal viisil toimub ka esindaja asendamine tema väljalangemisel eestseisusest muul põhjusel (töösuhte lõppemine esindatavaga, Ühingust väljaastumine või väljaarvamine, surm, vms).
35. Juhatuse liikmest eestseisuse liikme eestseisusesse kuulumine lõpeb samaaegselt tema juhatuse liikme volituste lõppemisega.
Juhatus
36. Ühingu juhatus on 5 – 7 liikmeline sõltuvalt üldkoosoleku otsusest. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks ja kutsutakse tagasi üldkoosoleku poolt.
37. Kui mitu kandidaati on juhatuse liikme valimistel saanud võrdselt hääli ja kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid ei saa tulenevalt üldkoosoleku määratud juhatuse liikmete arvust kuuluda juhatusse, heidetakse võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel liisku.
38. Juhatuse liikmete hulgast valib eestseisus juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust ja esindab Ühingut kõigis õigustoimingutes. Lisaks juhatuse esimehele võivad Ühingut esindada õigustoimingutes ka 3 juhatuse liiget ühiselt.
39. Juhatuse pädevuses on:
a) Ühingu igapäevase tegevuse korraldamine juhindudes eestseisuse suunistest ja korraldustest;
b) Ühingu asjaajamise ja raamatupidamise korraldamine;
c) lepingute sõlmimine Ühingu nimel;
d) üldkoosolekul ja eestseisuse koosolekutel arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine;
e) üldkoosoleku ja eestseisuse koosolekute protokollide säilimise tagamine;
40. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga.
41. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
V. Ühingu varad
42. Ühingu vara koosneb temale kuuluvatest asjadest, varalistest õigustest ja kohustustest, mis on määratud tema tegevuseks.
43. Ühingu tegevuseks vajalikud vahendid ja vara laekuvad:
- põhikirjalistest tööde ja teenuste eest laekuvatest tuludest;
- liikmemaksudest;
- riigieelarvelistest vahenditest;
- subsiidiumitest, kingitusest ja annetustest, sihtotstarbelistest laekumistest;
- muudest allikatest.
44. Ühingu vahendeid kasutatakse Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja Ühingu tegevuse tagamiseks.
45. Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
46. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest temale kuuluva varaga.
VI. Aruanded
47. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
48. Juhatus koostab aruanded üldkoosolekule esitamiseks nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
49. Üldkoosoleku poolt valitakse kolmeliikmeline revisjonikomisjon kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni esimehe valib revisjonikomisjon.
VII. Ühingu lõppemine, ühinemine ja jagunemine
50. Ühing lõpetatakse:
- üldkoosoleku otsusega;
- kohtumäärusega sundlõpetamise kohta;
- liikmete arvu vähenemisel alla kümne;
- muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
51. Ühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek kolmeliikmelise likvideerimiskomisjoni.
52. Ühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud korras.
53. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud Ühingule võimalikult lähedaste eesmärkidega mittetulundusühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule isikule.
Käesolev põhikiri jõustub selle registrisse kandmisest (MTÜS § 23 lg 2).
Kuni järgimisel üldkoosolekul toimuva juhatuse valimiseni toimub Ühingu juhtimine põhikirja eelmise redaktsiooni alusel.
