Eessõna
Riigi maine nii oma kodanike kui maailma silmis sõltub olulisel määral sellest, kui kõrgelt väärtustab riik inimelu. Selle väljenduseks on riigi tegevus ja ka tegevusetus, riiklik tähelepanu kodanike julgeolekut mõjutavatele teguritele, selged seisukohad ja eelistused ressursside paigutamisel.
Kiire arengu perioodidel väheneb riigi koordineeriv suutlikkus ning kontsentreerub riikluse säilumiseks elutähtsatele aladele. Samas jääb hulk kodanikule esmatähtsaid valdkondi arenema isevoolu teed.
Kiirabi ei ole seni Eestis pälvinud piisavat riiklikku tähelepanu. Samas ei ole kiirabiteenistus jäänud ootama väljastpoolt saabuvaid juhiseid, vaid nende puududes teinud oma parima kvaliteetse kiirabi osutamiseks elanikkonnale. Viimase kaheksa aasta jooksul on kiirabi teinud läbi sisulise taassünni, muutudes transpordisüsteemist erakorralise arstiabi esimeseks lüliks.
Mida võimekam on kiirabiteenistus, seda tuntavam on seadusliku baaasi nõrkus, mis reguleeriks tema vastutusala piire ja koostööd teiste teenistustega. Regulatsioonide puudumine toob kaasa kiirabi ebaühtlase kvaliteedi ning ohud ja raskused kiirabiteenuse ostmisel erasektorilt.
Käesolev kontseptsioon on suunatud nende küsimuste lahendamisele. Eesti kiirabi arengukontseptsioon võimaldab ühiskonnal hinnata vajalikke kulutusi toimiva kiirabiteenistuse tagamiseks ning suurendada piiratud ressursside kasutamise sihipärasust.
Ago Kõrgvee
Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees
Tartus, 19. detsembril 1999
Tänuavaldus
Eesti kiirabi arengukontseptsioon valmis Avatud Eesti Fondi, New Yorki Avatud Ühiskonna Instituudi, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Kiirabi Liidu ühisprojekti Lootus 2000 töö tulemusel.
Käesolevaga täname kõiki Eesti tervishoiu-, kiirabi- ja päästespetsialiste, kelle koostöös loodi Eesti kiirabi arengukontseptsioon. Eraldi tahaks tänada projekti töögruppide juhte Raul Adlast, Kalev Karu, Teet Laineveed ja Aleksander Sipriat ning projekti koordinaatorit Ago Kõrgveed.
Täname ka Mustamäe Haigla Katastroofimeditsiini Keskust, Päästeametit, Tartu Kiirabi, Tallinna Kiirabi, Tartu Ülikooli Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliinikut, Viljandi Maavalitsust, Järvamaa Haiglat, Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskust ning Toome Konverentsikeskust lahke kaasabi eest projektikoosolekute läbiviimisel.
Sven Kruup
Tervishoiuosakonna juhataja kt
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
Tallinnas, 19. detsembril 1999
Osalejad
Käesolev arengukontseptsioon valmis projekti Lootus 2000 töö tulemusena. Projektis osalesid järgmised Eesti tervishoiu-, kiirabi- ning päästespetsialistid (tähestiku järjekorras)
Perearstide seisukohti vahendas Perearstide Seltsi kiirabi töögrupp koosseisus
Sissejuhatus
Eesti kiirabi arengukontseptsioon on dokument, mis on sündinud vajadusest. Kontseptsiooni koostajad tunnetasid oma igapäevatöös selgete riiklike seisukohtade puudumist kiirabi edasises arendamises ning selle halvavat mõju süsteemi arengule.
Sellest lähtudes kutsuti Eesti Kiirabi Liidu ja EV Sotsiaalministeeriumi poolt ellu projekt Lootus 2000, mille rahastamises osales lisaks nendele organisatsioonidele Avatud Eesti Fond ning New Yorki Avatud Ühiskonna Instituut.
Kontseptsiooni plaani koostades oli lähtepositsioon järgmine:
Eesti riigi majanduslik olukord ei võimalda kiirabi rahastamist hüppeliselt suurendada,
kiirabi areng peab olema kooskõlas ülejäänud tervishoiusüsteemi arenguga, eelkõige jälgides haiglate ning perearstide võimalusi erakorraliste haigete abistamiseks,
kiirabi areng peab toetama erinevate operatiivteenistuste ressursside integreeritud kasutamise kaudu saavutatavat majanduslikku efektiivsust ning
Eesti kiirabi arendamisel on võimalik ja vajalik kasutada teiste riikide kogemusi.
Arengukontseptsioon täidab oma eesmärgi, kui esitatud seiskohad ellu rakendatakse. Seetõttu on vaatamata dokumendi nimele rangelt jälgitud rakendatavuse põhimõtet ja toodud instrumendid kindlasuunalise arengu kujundamiseks.
Samast eesmärgist on kantud kontseptsiooni loomise laiapõhjalisuse nõue. Muutused kiirabis põhjustavad muutusi teistes süsteemides ja vastupidi. Projekti kaasati erinevate huvigruppide ja institutsioonide esindajaid, kelle seisukoht on määrav püstitatud eesmärkide elluviimisel.
Projekti raames tegutses 5 töögruppi ( Kiirabi organisatsioon, Kiirabi rahastamine, Nõuded, standardid ja koolitus, Kiirabi koostöö tervishoius, Kiirabi koostöö väljaspool tervishoidu), mille seisukohad on esitatud visooni ning vastava ala arengupõhimõtteid käsitlevas osas.
Eesti kiirabi arengukontseptsioon 2000-2010 koosneb funktsionaalselt tänase Eesti kiirabi kirjeldusest eraldi ülevaatena ning erinevate aspektide täpsemast käsitlusest arengupõhimõtete ees, tulevikunägemusest Eesti kiirabist aastal 2010 ning arengueelduste ja arengupõhimõtete kirjeldusest, mis elluviimise korral sellise arengu tagaksid.
Mõisted
Kiirabi on erakorraline ambulatoorne tervishoiuteenus eeldatavalt eluohtliku haigestumise, trauma või mürgistusega isiku esmaseks diagnoosimiseks, raviks ning transpordiks haiglasse. Kiirabi osutab kiirabibrigaad.
Kiirabibrigaad on kiirabialase ettevalmistusega isikute rühm, mis osutab kiirabi. Vastavalt kvalifikatsioonile jaotatakse kiirabibrigaadid reanimobiilibrigaadideks, arstibrigaadideks, õebrigaadideks ning parameedikubrigaadideks. Kiirabibrigaadi liikmeteks võivad olla reanimobiiliarst, kiirabiarst, kiirabiõde, parameedik ja kiirabitehnik. Kiirabibrigaadi tegevuse eest vastutavaks isikuks võib olla reanimobiiliarst, kiirabiarst, kiirabiõde või parameedik.
Reanimobiiliarst on erakorralise meditsiini arst või anestesioloog-intensiivraviarst, kes töötab kiirabis ja haiglas.
Kiirabiarst on erakorralise meditsiini arst, kes töötab kiirabis. Piisava hulga erakorralise meditsiini arstide ettevalmistamiseni võib kiirabiarstina töötada kiirabialase ettevalmistuse saanud üldarst.
Kiirabiõde on õde, kes on läbinud erakorralise meditsiini alase spetsialiseerumise.
Parameedik on vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud vähemalt 2000 tunnise erakorralise meditsiini alase ettevalmistuse.
Kiirabitehnik on vähemalt keskharidusega isik, kes on saanud vähemalt 400 tunnise erakorralise meditsiini alase ettevalmistuse.
Kiirabiauto on alarmsõiduk, mis vastab kiirabiautole kehtestatud standardile ning mille ekspluatatsiooniaeg on kuni 8 aastat. Kiirabiautot võib juhtida kiirabibrigaadi liige, kes vastab alarmsõiduki juhile esitatavatele nõuetele.
Kiirabiteenistus on territoriaalsel printsiibil töötav süsteem kiirabi korraldamiseks ja osutamiseks, mis koosneb riiklikust korraldavast osapoolest ning lepingulisel alusel tegutsevast kiirabi osutavast poolest.
Kiirabiettevõte on riigiasutus, munitsipaalasutus, äri- või mittetulundusühing või sihtasutus, mis haldab kiirabibrigaade ning millel on kiirabiteenuse osutamiseks tegevusluba.
Kiirabibüroo on Tervishoiuameti struktuuriüksus kiirabi riiklikuks korraldamiseks.
Kiirabi õppe-treeningkeskus on riiklikult finantseeritav erakorralise meditsiini koolitus- ja täiendõppekeskus. Kiirabi õppe-treeningkeskus on kiirabitöötajate sertifitseerimise ning perioodilise oskuste hindamise tehniliseks baasiks.
Kriisikeskus on tervishoiusüsteemi valmisolekut kriisisituatsiooniks, katastroofiks ning eriolukorraks korraldav riigiasutus.
Häirekeskus on maavalitsuse hallatava päästeasutuse struktuuriüksus, mis võtab saabunud teated vastu, saadab sündmuskohale tulekustutus- ja päästemeeskonnad ning korraldab operatiivsidet ja infotöötlust (Päästeseadus, RT I 1994, 28, 424; RT I 1996, 49, 953; RT I 1998, 28, 355)
Kiirabikaart on sotsiaalministri poolt kehtestatud dokument, mis kirjeldab isiku tervislikku seisundit, kellele kiirabi osutati, talle haiglaeelselt teostatud ravi ja uuringuid. Kiirabikaart täidetakse kiirabi osutamisel arsti, õe või parameediku poolt tema pädevuse ulatuses. Kiirabikaardil toodud andmete õigsuse eest vastutab kiirabibrigaadi vastutav isik.
Kiirabi traumakaart on sotsiaalministri poolt kehtestatud dokument, mis kirjeldab isiku tervislikku seisundit, kellele kiirabi osutati, talle haiglaeelselt teostatud ravi ja uuringuid trauma korral. Kiirabi traumakaart täidetakse kiirabi osutamisel arsti, õe või parameediku poolt tema pädevuse ulatuses. Kiirabi traumakaardil toodud andmete õigsuse eest vastutab kiirabibrigaadi vastutav isik.
Kiirabi elustamiskaart on sotsiaalministri poolt kehtestatud dokument, mis kirjeldab kliinilises surmas isiku tervislikku seisundit, kellele kiirabi osutati, talle haiglaeelselt teostatud ravi ja uuringuid. Kiirabi elustamiskaart täidetakse kiirabi osutamisel kliinilises surmas patsiendile olenemata elustamise tulemustest. Kiirabi elustamiskaart täidetakse kiirabi osutamisel arsti, õe või parameediku poolt tema pädevuse ulatuses. Kiirabi elustamiskaardil toodud andmete õigsuse eest vastutab kiirabibrigaadi vastutav isik.
Kiirabi täna – ülevaade
Kiirabi organisatsioon
Eesti kiirabiteenistus koosneb kiirabi osutavast süsteemist, kiirabi korraldavat riiklikku struktuuri ei ole.
Eesti kiirabiteenistusse kuulub 87 kiirabibrigaadi, mis paiknevad 46 geograafilises punktis. Kiirabibrigaadide hulgas on 6 reanimobiilibrigaadi, mille koosseisu kuulub anestesioloog-intensiivraviarst. 40 kiirabibrigaadi juhib arst ning 41 kutsekeskharidusega tervishoiutöötaja.
Joonis 1. Kiirabiettevõtete omandivorm
Kiirabi osutamine on ainus tegevus neljale ettevõttele: kolmele munitsipaalasutusele ning ühele sihtasutusele.
Joonis 2. Kiirabibrigaadide paiknemine
Tabel 1. Kiirabibrigaadide arv maakonniti, järjestatuna visiitide arvu järgi kiirabibrigaadi kohta aastas
Kiirabi tegevuses esinevad regionaalsed seaduspärasused, mistõttu on otstarbekas käsitleda Eestit nelja regioonina: Põhja-Eesti (Tallinn, Harjumaa, Raplamaa), Lõuna-Eesti (Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Põlvamaa), Kirde-Eesti (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa) ja Lääne-Eesti (Pärnumaa, Järvamaa, Saaremaa, Läänemaa, Hiiumaa).
Joonis 3. Kiirabibrigaadide jaotus ja kvalifikatsioon regiooniti
Kiirabi varustus
Kiirabibrigaadide varustuse kvaliteet on väga erinev. Mitmed kiirabid on varustatud esmaklassilise meditsiinitehnika ja transpordivahenditega, teiste puhul on varustus kvaliteetse kiirabi osutamiseks kõlbmatu.
Tabel 2. Kiirabiautode jaotus vastavalt tootjale
Joonis 4. Kiirabiautode vanus 1998. aasta lõpu seisuga
Joonis 5. Kiirabibrigaadide meditsiinitehniline varustus 1
Joonis 7. Kiirabibrigaadide sidevahendid
Kiirabi tegevus
Tabel 3. Kiirabi väljakutsete statistika 1998. aastal
(Allikas: EV Sotsiaalministeerium)
Joonis 8. Kiirabivisiitide arv regiooniti 10 000 elaniku kohta aastas
Kiirabi rahastamine
Tabel 4. Kiirabiteenistuse rahastamise allikas ja eelarve suurus
Tabel 5. Kiirabiteenistuse kulude struktuur 1999. aasta 9 kuu andmetel
(Allikas: EV Sotsiaalministeerium)
Kiirabi arengueeldused
Visioon
Kiirabi korraldamine
Kiirabi arendamine on üheks riigi tervishoiualaseks prioriteediks, arvestades kiirabi suurt tähtsust riigi sisejulgeolekus ning rahvusvahelise maine kujundamises.
Kiirabi korraldamine on reguleeritud Tervishoiukorralduse seaduse, Kiirabiseaduse ning neist tulenevate valitsuse ning sotsiaalministri määrustega. Kiirabi riikliku korraldamisega tegeleb Tervishoiuameti Kiirabibüroo.
Maakonna tasandil korraldab kiirabi maavanem, kinnitades kiirabibrigaadide teeninduspiirkonnad ning sõlmides tegevusluba omavate kiirabiettevõtetega lepingud kiirabiteenuse osutamiseks. Lepingute ning nende täitmise järelevalve aluseks on sotsiaalministri kehtestatud kord.
Maakonnaarsti alluvuses tegutseb maakonna kiirabispetsialist, kelle ülesandeks on maavanema kiirabialaste otsuste ettevalmistamine, kiirabi osutajate koostöö koordineerimine, kiirabi ja teiste operatiivteenistuste koostöö korraldamine, maakonna suurõnnetusteks valmisoleku ennetav korraldamine, massiürituste kiirabialase julgestuse nõuetelevastavuse kontrollimine.
Kiirabiteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse järelevalvet korraldab Tervishoiuameti Kiirabibüroo, kaasates erialaeksperte.
Kiirabiteenistust rahastatakse riigieelarvest.
Kiirabi osutamine
Kiirabi osutavad kiirabibrigaadid, mis kuuluvad kiirabiettevõtte koosseisu. Kiirabi võib osutada äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, valistusasutuse hallatav riigiasutus või munitsipaalasutus.
Kiirabi osutamiseks on vajalik tegevusluba, mille kriteeriumid ning väljastamise korra kehtestab sotsiaalminister.
Kiirabi kvaliteet
Kiirabi kvaliteet on tagatud sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetega kiirabitöötajate kvalifikatsioonile ning kiirabibrigaadide koosseisule ning varustusele. Kiirabitöötajate erialane tase on tagatud iga-aastase täiendkoolituse ning kiirabi tervishoiutöötajate regulaarse pädevussertifitseerimisega.
Kiirabitöötajad on motiveeritud piisavate sotsiaalsete garantiide ning staatusega. Ühegi kiirabitöötaja palk ei ole väiksem kahest keskmisest kuupalgast riigis.
Kiirabialase koolituse ja täiendkoolitusega tegelevad lisaks Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnale ja meditsiinikoolidele riiklikult rahastatud kiirabi õppe-treeningkeskused, mis lisaks kiirabitöötajatele pakuvad õpet ka haiglate erakorralise meditsiini spetsialistidele, politsei- ja päästetöötajatele ja teistele.
Kvaliteedi hindamiseks kasutatakse selekteeritud näitajaid kiirabi aruandlusest. Kiirabi tegevuse dokumenteerimise aluseks on sotsiaalministri kehtestatud kiirabikaart, kiirabi traumakaart ning kiirabi elustamiskaart, mis sisestatakse koheselt vastavatesse andmebaasidessse. Kiirabi saab tagasisidet oma tegevuse kohta perearstidelt ning haiglatelt ning annab tagasisidet häirekeskustele ning perearstidele.
Kiirabi koostöö
Kiirabi koostöö valjaspool tervishoiusüsteemi – politsei, päästeteenistuse, piirivalve ja kaitsejõududgea - on reglementeeritud valitsuse määrustega.
Häirekeskuste töö korraldus tagab erakorralist meditsiiniabi vajavate isikute abistamise. Kiirabikutseid töötlevad vähemalt meditsiinilise kutsekeskharidusega isikud, kes on saanud nõuetekohase ettevalmistuse tööks häirekeskustes. Kiirabi side- ja infotehnoloogiliste vahendite arendamine on toimunud koostöös erinevate teenistustega ning võimaldab kõikehõlmavat operatiivsidet.
Kiirabi õppe-treeningkeskused annavad pääste- ja politseitöötajatele esmaabialast ettevalmistust. Päästetöötajate koolitus päästeõppeasutustes vastab kiirabitehniku õppekavale.
Koostöö haiglatega on konstruktiivne, kiirabi käsitletakse ühe lülina patsiendi erakorralises meditsiiniabis. Erakorralise meditsiini osakonnad toimivad kiirabiteenistuse kvaliteedi hindajatena, andes kiirabibrigaadidele tagasisidet osutatud abi tulemuste kohta. Kiirabibrigaadil on juhised sihthaigla valikuks kindla diagnoosi kahtlusega patsientidele, vältimaks asjatult paljuetapilist arstiabi. Lisaks territoriaalsetele kiirabibrigaadidele on riikliku tähtsusega erakorralise meditsiiniabi keskuste juures kättesaadav maa- ja õhutranspordi võimalusega reanimobiiliteenistus.
Koostöö perearstidega on reguleeritud. Erakorraline abi kriitilistes situatsioonides on valdavalt kiirabi töö. Kui ägedalt haigestunud isik kahtleb kiirabi vajalikkuses, on tal võimalus konsulteerida ööpäevaringsel perearstide valvetelefonil.
Kiirabi organisatsioon - arengupõhimõtted
Praegune olukord
Kiirabiteenistus kui tervishoiusüsteemi osa kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Sotsiaalministeeriumis ei ole käesoleval hetkel ühtegi spetsialisti, kelle põhitegevuseks oleks kiirabi korraldamine.
Kiirabi osutamine ei ole sätestatud ühegi seadusega, välja arvatud Tervishoiukorralduse seaduse § 28, mis sätestab “Riigi tervishoiuasutuste ehituskulud ja kiirabi tegevuskulud finantseeritakse riigieelarvest”. Vastutus kiirabi korraldamise eest ei ole Tervishoiukorralduse seaduses sätestatud.
Kiirabi varustusele ja personalile esitatavad nõuded on sätestatud Sotsiaalministri määrusega 9. maist 1995.a. nr. 34 “Kiirabi litsentsimine”, mille alusel on kiirabiettevõtetele väljastatud tähtajalised litsentsid. Pideva kvaliteedijärelevalve süsteem on korraldamata.
Kiirabibrigaadide koosseis ja asukoht on kujunenud traditsioonidest lähtudes, ilma formaalse majandus- ja riskianalüüsita. Tulenevalt rahastamisest tegutseb osa kiirabibrigaade kaheliikmelistena.
Kiirabibrigaadid kuuluvad 45-le ettevõttele, mille omandivorm on mitmekesine, 59% kiirabiettevõtetest on riigi- või munitsipaalasutused, 11% äriühingud ja 21% mittetulundusühingud või sihtasutused, 9%-l on omaniku kuuluvus ebaselge. Kiirabi osutamine on ainus tegevus neljale ettevõttele: kolmele munitsipaalasutusele ning ühele sihtasutusele. Kiirabi osutavate ettevõtete tegevuse reguleerimine tavatingimustes ning eriolukorras on õigusaktides sätestamata. Mitmetes maakondades on maavanema ning kiirabiettevõtte vaheline leping üldsõnaline või puudub hoopis.
Edasise tegevuse eesmärk
Määratleda seaduslikult kiirabi olemus ning luua süsteem kiirabi riiklikuks korraldamiseks ning kvaliteedi kontrolliks. Tagada õiguslik alus kiirabiteenuse ostmiseks erineva omandivormiga kiirabiettevõtetelt, sätestades nende kohustused tava- ning eriolukordades.
Vajalik tegevus
Ettepanek Riigikogule:
Sätestada Tervishoiukorralduse seaduses kiirabi mõiste, kiirabi osutamise korraldamise põhimõtted ja kiirabi korraldamise eest vastutavad institutsioonid ning kiirabi rahastamine riigieelarvest. Teha kiirabi korraldamine maakonnas ülesandeks maavanemale.
Võtta vastu Kiirabiseadus, mis sätestab kiirabi korraldamise ja osutamise täpsed põhimõtted riigis.
Ettepanek sotsiaalministrile:
Luua Sotsiaalministeeriumi haldusalas kiirabi riikliku korraldamise ja kvaliteedi järelevalvega tegelev struktuuriüksus – Kiirabibüroo- ja kehtestada selle ülesanded, koosseis ja töö eeskirjad. Kiirabibüroo ülesanneteks on kiirabi reguleerivate õigusaktide ettevalmistamine, kiirabi tegevust puudutavate andmete kogumine, haldamine ja analüüsimine, maakondade kiirabivajaduse analüüs, kiirabi rahastamise ettepanekute koostamine ja riiklikult kiirabi osutamiseks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise järelevalve, riikliku tellimuse koostamine kiirabipersonali koolituseks, kiirabiettevõtetele tegevuslubade väljastamise, kiirabitöötajate sertifitseerimise ja pideva kvaliteedikontrolli korraldamine ning maakondadevahelise kiirabitegevuse koordineerimine.
Kvaliteedikontrolli teostamiseks luua Kiirabibüroo juurde kiirabi ekspertrühm, mille ülesandeks on erialane ekspertiis tegevuslubade väljastamiseks ning pidevaks kvaliteedikontrolliks.
Töötada välja Kiirabiseaduse eelnõu, mis sätestab kiirabi korraldamise ja osutamise täpsed põhimõtted riigis.
Ettepanek maavanematele:
Luua kiirabispetsialisti ametikoht maakonnaarsti alluvuses. Kiirabispetsialisti ülesandeks on kiirabi osutamise korraldamine maakonnas, kiirabi osutavate ettevõtetega sõlmitavate lepingute ettevalmistamine, suurürituste meditsiinilise julgestamise järelvalve, suurõnnetuste ja kriisiolukordade meditsiiniabi ennetav korraldamine, maakonna kiirabiettevõtete koostöö koordineerimine ja maakonna kiirabiteenistuse koostöö koordineerimine teiste operatiivteenistustega maakonnas ja naabermaakondades.
Kiirabi rahastamine - arengupõhimõtted
Praegune olukord
Alates haigekassade loomisest 1992. aastal kuni 1996. aastani rahastati kiirabi ravikindlustuse eelarvest vastavalt esitatud arvetele ning lisaks doteeris riik kiirabi osutamist. 1997. aastal finantseeriti kiirabi ravikindlustuse eelarvest keskhaigekassa kaudu. 1998. ja 1999. aastal toimus kiirabi rahastamine riigieelarvest vastavalt Tervishoiukorralduse seaduse §28-le.
Kiirabi kulud on Riigieelarve seaduses välja toodud ühe reana. 1999. aastaks riiklikult eraldatud vahendid jaotati Sotsiaalministeeriumi kaudu, moodustades “Kiirabi rahastamise komisjoni”, kuhu kaasati kiirabispetsialiste ja maakonnaarste. Riigieelarves kiirabi osutamiseks ette nähtud vahenditest eraldati reanimobiilide kulud, kiirabi reserv, vahendid autode ühisostuks ning hõredaltasustatud piirkondade toetus. Ülejäänud vahendid jaotati maakondade vahel vastavalt elanike arvule ning 10 maakonnale, kus elas alla 20 inimese ruutkilomeetri kohta, eraldati lisavahendeid hõredaltasustatud piirkondade toetuseks ette nähtud summast. Negatiivse eelarve katteks vähendati eelarvet autode ühisostu, poole kiirabireservi, 10% reanimobiilide kulude ning ligikaudu 5% kiirabi osutamiseks eraldatud vahendite võrra.
Erialaliit ning erialalnõunik on esitanud Sotsiaalministeeriumile kiirabi eelarve planeerimiseks ettepanekud. Sotsiaalministeerium on eelarveettepanekuid tulenevalt Rahandusministeeriumi poolsetest kontrollarvudest kahandanud. Ministeeriumid ei oma andmeid kiirabi osutamiseks vajalike vahendite minimaalse hulga hindamiseks ja ei ole osutanud, millised kulutused on liigsed.
Kiirabiteenistuse ebapiisav rahastamine ning erialaste otsuste mittearvestamine on kahandanud oluliselt kiirabi võimalusi kiire kvaliteetse haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi osutamisel.
Edasise tegevuse eesmärk
Kiirabi osutamise ja korraldamise riigieelarveline rahastamine lähtudes kiirabile kehtestatud nõuetest. Eraldatud vahendite regionaalset tasakaalu arvestav jaotus, et tagada ühesuguse kvaliteedi ja kättesaadavusega kiirabi kogu riigis. Kiirabi osutamiseks eraldatud vahendite sihipärane kasutamine.
Vajalik tegevus
Ettepanek Riigikogule:
Sätestada Tervishoiukorralduse seaduses kiirabi rahastamine riigieelarvest.
Riigieelarve seaduse eelnõud menetledes näidata eraldi ridadel kiirabi riikliku korraldamise kulud, riiklikult nõutava koolituse kulud, riiklikud investeeringud kiirabile ning vahendid kiirabi osutamiseks. Arvestada Riigieelarve eelnõu menetlusel vajadusega tagada kiirabi kõikidele Eesti Vabariigis viibivatele isikutele.
Ettepanek sotsiaalministrile:
Sätestada kiirabi eelarve eelnõu koostamise kord, pannes vastutuse selle eest Kiirabibüroole. Näha ette metoodika, mis arvestab kiirabi osutamiseks vahendite planeerimisel maakondade ettepanekuid, piirkonna asustustihedust, piirkonnas eksisteerivaid riske, valvehaiglate paiknemist, kiirabile esitatavaid nõudeid, kiirabi osutamiseks vajalike vahendite hinna muutusi ning inflatsiooni. Näha eelarve eelnõu koostamise korras ette kulutused riiklikele kiirabi õppustele, kiirabi õppe-treeningkeskuste väljaarendamisele ja tegevusele, reanimobiiliteenistusele, suurõnnetuste kiirabireservile ning kiirabi tööd korraldavate pidevate ja ajutiste tööorganite tegevusele.
Sätestada kiirabi korraldamiseks ja osutamiseks eraldatud vahendite tasakaalustatud jaotamise kord.
Sätestada kiirabiteenistusele riiklikult eraldatud vahendite sihipärase kasutamise aruandluse ja kontrolli kord.
Ettepanek rahandusministrile:
Riigieelarve seaduse eelnõud koostades näidata eraldi ridadel kiirabi riikliku korraldamise kulud, riiklikult nõutava koolituse kulud, riiklikud investeeringud kiirabile ning vahendid kiirabi osutamiseks.
Ettepanek maavanematele:
Kehtestada maakonna kiirabiteenistuse eelarve eelnõu koostamise kord, pannes vastutuse selle eest maakonna kiirabispetsialistile. Eelarve eelnõu koostamisel näha lisaks kiirabi osutamise kuludele ette maakondlike kiirabi õppuste kulud.
Kohustada maakonna kiirabispetsialisti analüüsima maakonnas kiirabi osutamise kulusid lähtudes riskidest ja muudest mõjuritest ning koostama ettepanekud lepingute mahtude kohta kiirabiettevõtetega.
Ettepanek kohalikele omavalitsustele:
Aidata aktiivselt kaasa kiirabi korraldamisele omavalitsusüksuse territooriumil, toetades kiirabi eelkõige sobivas asukohas maa ja hoonete soodsa kasutamise võimaluse loomisega.
Nõuded kiirabile - arengupõhimõtted
Praegune olukord
Käesoleval ajal on nõuded kiirabi personalile ja varustusele kehtestatud sotsiaalministri määrusega 9. maist 1995.a. nr. 34 “Kiirabi litsentsimine”. Määrus sätestab nõuded kiirabiautodele, meditsiinilisele varustusele ja ravimitele. Samuti sätestab määrus kiirabibrigaadi suuruse ning nõuded brigaadi liikmete haridusele ja oskustele. Üldsõnaliselt on kehtestatud nõue osaleda õppustel ja treeningutel. Määrus näeb ette võimaluse lisaks litsentsimisele kontrollida täiendavalt kiirabibrigaadi vahendite ja oskuste nõuetelevastavust.
Kiirabitöötajate õigused ja kohustused on normatiivaktidega määratlemata, samuti on sätestamata kiirabitöötajate sotsiaalsed tagatised.
Kiirabi kättesaadavusnõuded ei ole sätestatud. 1996. aastal esitatud kiirabi kontseptsiooni eelnõus on kättesaadavuse ajalisteks piirideks 6 minutit linnas ja 30 minutit väljaspool linna.
Kiirabil puudub kohustus anda oma jooksvast tegevusest tagasisidet, seega on töö kvaliteedi riiklik hindamine raske. Erialaseltsi ettepanekul on juurutatud kiirabi poolt antava abi dokumenteerimiseks kiirabikaart ning erialaliidu ja Sotsiaalministeeriumi koostöös on rakendatud infotehnoloogiline programm.
Edasise tegevuse eesmärk
Standardiseeritud kiirabi osutamise tagamine läbi kvaliteedisüsteemi loomise, mis hõlmab nõudeid kiirabi organisatsioonile, k.a. personalile, varustusele ja tegevusele, kättesaadavusele ning tagasisidele.
Vajalik tegevus
Ettepanek Riigikogule:
Delegeerida Tervishoiukorralduse seaduses sotsiaalministrile kohustus kehtestada kiirabi personalile, varustusele, tegevusele, kättesaadavusele ning tagasisidele esitatavad nõuded ning nende täitmise kontrollimise kord.
Ettepanek sotsiaalministrile:
Kohustada Kiirabibürood koostöös erialaliidu ja Standardiametiga välja töötama kiirabi personalile, varustusele, tegevusele, kättesaadavusele ning tagasisidele esitatavad nõuded ning nende täimise kontrollimise kord ning kehtestada nõuded kiirabile ministri määrusega.
Jätkata kiirabiteenistuse infotehnoloogia koordineeritud arendamist.
Kehtestada kiirabiettevõttele tegevusloa väljastamise ning peatamise kord ning kiirabitöötajate pädevussertifitseerimise ning oskuste perioodilise hindamise kord.
Ettepanek Standardiametile:
Jätkata kiirabi ja päästevahendite standardimist.
Ettepanek erialaliidule:
Vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale valmistada ette nõuded kiirabi personalile, varustusele, tegevusele, kättesaadavusele, tagasisidele ning kiirabiettevõttele tegevusloa väljastamise ja kiirabitöötajate pädevussertifitseerimise tingimused.
Kiirabitöötajate koolitus - arengupõhimõtted
Praegune olukord
Täna toimub kiirabiarstide õpe ja spetsialiseerumine Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas ja Kliinikumis. 1998. aastal käivitus kiirabi 3-aastane residentuur TÜ Kliinikumi Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliinikus. Kokku õpib 1999. aastal residentuuris 8 arsti.
Õdede õpe toimub meditsiinikoolides. Kiirabi erialal on võimalik spetsialiseeruda Tallinna Kiirabi juures asuvas koolituskeskuses.
Parameedikuid Eestis ette ei valmistata.
Kiirabitehnikuid koolitatakse Tartu ja Tallinna kiirabide juures asuvates õppe-treeningkeskustes, Mustamäe Haigla Katastroofimeditsiini Keskuses ning Väike-Maarja Päästekoolis. Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud.
Kiirabialast täiendkoolitust viiakse läbi Tartu ja Tallinna kiirabide juures asuvates õppe-treeningkeskustes, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas, Mustamäe Haigla Katastroofimeditsiini Keskuses. Õppekavad on koostatud õppekeskustes, ühtsed programmid puuduvad.
Edasise tegevuse eesmärk
Kiirabi kvaliteedi parandamine kiirabitöötajate ettevalmistamise ühtsete nõuete kehtestamise ja pidevkoolituse süsteemi väljaarendamise kaudu.
Vajalik tegevus
Ettepanek Riigikogule:
Riigieelarve seaduse eelnõud menetledes näha ette kiirabi pidevkoolituse süsteemi rahastamine, samuti arvestada riikliku tellimuse täitmise kulusid erakorralise meditsiini arstide ja õdede ettevalmistamisel Haridusministeeriumi kaudu finantseeritavas Tartu Ülikoolis ning meditsiinikoolides.
Mitte toetada ettepanekut Tervishoiukorralduse seaduse eelnõus tervishoiutöötajate tähtajatute pädevustunnistuste väljastamiseks, et tagada tervishoiutöötajate motivatsioon pidevaks enesetäiendamiseks ning läbi selle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteet.
Ettepanek sotsiaalministrile:
Kohustada Kiirabibürood koostöös erialaliidu ja õppeasutustega välja töötama erakorralise meditsiini õppekavad ning kooskõlastada need Haridusministeeriumiga, samuti koostama riikliku tellimuse erakorralise meditsiini alsele koolitusele. Kohustada Kiirabibürood koostöös erialaliidu ja Haridusministeeriumiga välja töötama kiirabi õppe-treeningkeskuse tegevusloa väljastamise tingimused.
Planeerida vähemalt kahe kiirabi õppe-treeningkeskuse riiklik finantseerimine kiirabitöötajate baaskoolituse ning täiendõppe läbiviimiseks.
Arstide ettevalmistamisel tagada piisav erakorralise meditsiini residentuuri kohtade arv, arvestades kiirabi ning erakorralise meditsiini osakondade vajadustega.
Käivitada TÜ Arstiteaduskonna baasil erakorralise meditsiini arstide kiirendatud spetsialiseerumiskursus juba töötavate üldarstide tarvis.
Ettepanek haridusministrile:
Meditsiiniõppeasutuste õppekavade ja programmide läbivaatamisel arvestada erialaliitude ettepanekutega. Arvestada koolitusvõimaluste planeerimisel suureneva nõudlusega erakorralise meditsiini erialal.
Ettepanek erialaliidule:
Töötada koostöös õppeasutuste ja Kiirabibürooga välja erakorralise meditsiini õppekavad, osaleda aktiivselt riikliku tellimuse koostamisel kiirabitöötajate ettevalmistamiseks.
Kiirabi koostöö tervishoius - arengupõhimõtted
Praegune olukord
Kiirabi teeb igapäevast koostööd perearstide ning haiglatega.
Täna on sätestamata kiirabi ning perearsti vastutuse piirid, õigused ning kohustused üksteise ees. Vastavalt kohalikele oludele on kujunenud töised kontaktid, mis seisnevad peamiselt retrospektiivses infovahetuses suunaga kiirabilt perearstile. Maapiirkondades on perearstid sunnitud kiirabi halva kättesaadavuse tõttu tegelema erakorraliste haigetega enam kui nende urbaniseerunud kolleegid. Piiritlemata vastutus põhjustab pingeid kolmnurgas abivajaja-perearst-kiirabi, mille puhul kannatajaks on abivajaja.
Ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamisega on helistajal raskem saada meditsiinilist telefonikonsultatsiooni, kuna puudub tervishoiuasutustesse suunatavatele kõnedele vastamise ja konsulteerimise kord.
Kiirabi koostöö edukus haiglatega erineb olenevalt kiirabi kuuluvusest ning haigla valmisolekust erakorraliste haigete teenindamiseks.
Vastutuse üleandmine patsiendi haiglasse jõudmisel on sätestamata, tihti halveneb patsiendi üleandmisel meditsiiniabi kvaliteet, kuna haiglates puudub valmisolek erakorralise meditsiiniabi osutamiseks. Nõuded haiglate valmisolekule erakorralise meditsiiniabi andmiseks on määratlemata ning kiirabil puudub alus otsustamaks, millisesse haiglasse patsient toimetada.
Edasise tegevuse eesmärk
Kiirabi ning perearstide toimiv koostöö erakorraliste haigete teenindamisel ning tihe infovahetus. Piiritletud hulk erakorralise abi andmiseks pidevalt valmis olevaid haiglaid. Ratsionaalne sihthaigla valik arvestades meditsiiniabi mahtu, mida patsient vajab.
Vajalik tegevus
Ettepanek Riigikogule:
Delegeerida Tervishoiukorralduse seaduses sotsiaalministrile kohustus määratleda erineval tasandil erakorralise meditsiiniabi andmiseks valmis olevad haiglad.
Ettepanek sotsiaalministrile:
Sätestada perearstide kohustus tagada oma nimekirja kuuluvatele isikutele ööpäevaringne perearstliku konsultatsiooni võimalus. Toetada võimalust perearstide ööpäevaringse konsultatsiooniteenistuse finantseerimiseks.
Kehtestada kiirabi ja perearstide teabevahetuse kord, arvestades mõlema poole vajadusi. Sätestada perearsti ja kiirabi andmebaaside ristkasutatavus, samuti andmebaaside kättesaadavus erakorralistele haiglatele.
Klassiftseerida haiglad vastavalt nende valmisolekule erakorralise meditsiiniabi andmiseks, kehtestades erakorralise meditsiini keskuste 2 taset – maakonna/regiooni haigla valmisolekuga põhierialaldel ning riikliku tähtsusega keskused valmisolekuga suuremahuliseks erakorraliseks abiks.
Haiglavõrku planeerides arvestada vajadusega teha sellele vastavaid muudatusi kiirabi paiknemises ja võimsuses.
Kehtestada nõuded haiglate erakorralise meditsiini osakondade varustusele ja personalile.
Kehtestada vastutuse ülemineku kord kiirabi patsiendi jõudmisel haiglasse. Kehtestada tagasiside kohustus haiglalt kiirabile kõikide kiirabi poolt haiglasse toodud patsientide kohta, kasutades infotehnoloogia võimalusi.
Erakorralise meditsiini personali vajaduse kavandamisel arvestada lisaks kiirabile ka erakorralist abi andvate haiglate tööjõuvajadusega.
Ettepanek haigekassale:
Kaaluda ööpäevaringse perearstliku konsultatsiooni ning vajadusel perearstivalve finantseerimise võimalust, arvestades perearstivalve puhul piirkondlikke eripärasid.
Kehtestada hinnad erakorralise meditsiini osakondade poolt osutatavatele teenustele ning tagada piiritletud hulga erakorraliseks abiks valmis olevate haiglate pideva valve rahastamine.
Ettepanek erialaliitudele:
Tõhustada koostööd Eesti Kiirabi Liidu, Perearstide Seltsi ja teiste eralaliitude vahel, nõustada Sotsiaalministeeriumit vastutuse piiritlemisel erakorralise haige eest. Tihendada koolitusalast koostööd.
Esitada haigekassale põhjendatud taotlus perearstide ööpäevaringse konsultatsiooniteenistuse ning maapiirkondades perearstivalve rahastamiseks.
Valmistada ette ravi- ja diagnoosijuhised ning haige käsitlemise protokollid koos juhistega sihthaigla valikuks arvestades vajaliku abi mahtu ning ajafaktorit.
Kiirabi koostöö väljaspool tervishoidu - arengupõhimõtted
Praegune olukord
Kiirabi teeb igapäevast koostööd mittemeditsiiniliste struktuuridega, olulisemad neist on kohalikud omavalitsused, päästeteenistused ja politsei. Eriolukordades on vajalik koostöö kaitsejõududega.
Õigusaktide ülevaade näitab, et kohalike omavalitsuste roll kiirabiteenistuse korraldamisel on seaduste ning alamate haldusaktidega määratlemata. Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. Seega on kohalikul omavalitsusel praegusel hetkel õigus asutada munitsipaalasutusi või eraõiguslikke juriidilisi isikuid ka kiirabi osutamiseks. Omavalitsus võib eraldada oma eelrvest vahendeid kiirabiteenistuse ülalpidamiseks, omamata selleks kohustust.
Omavalitsusüksused on Eestis äärmiselt erinevad oma elanikkonna arvult ja paigutuselt. Väikesed omavalitsusüksused on nii oma territooriumilt kui ka elanike arvult reeglina liiga väikesed kiirabiettevõtete asutamiseks ja ülalpidamiseks ühe omavalitsusüksuse territooriumil. Samuti puudub väikeses omavalitsuses reeglina kompetents, mis lubaks tänapäevasel tasemel kaasa rääkida kiirabiteenistuse korraldamisel. Erandina tuleksid siin arvesse Tallinn (elanikkond 01.01.1999 - 411 594) ja Tartu (elanikkond 01.01.1999 - 100 577).
Teine oluline reguleerimata ala koostöös omavalitsustega on massiürituste korraldamiseks loa andmine. Käesoleval ajal ei ole sätestatud massiüritusteks loa saamisel mingeid meditsiinilise julgestamise tingimusi.
Kiirabi koostöösuhe päästeteenistustega on samavõrra vähe reguleeritud. Peamine õigusakt, mis reguleerib päästeteenistuse tegevust Eestis, on Päästeseadus. Nimetatud seadus ei käsitle kiirabiteenistuse korraldamist ega täpsusta päästeteenistuste ülesandeid seoses sellega. Ainuke lõik nimetatud seaduses, mis tuletab meelde inimeste abistamise vajadust õnnetusjuhtumite korral, on § 3 "Tuletõrje- ja päästetööd" lg 2: "tulekustustus- ja päästetööd - inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitsmiseks tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste (edaspidi õnnetused) korral ja õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd ning demineerimistööd".
Vaatamata seadusandliku aluse puudumisele on kiirabi ja päästeteenistuste koostöö arenenud, eelkõige ühisõppuste ja koolituse raames. Tagasilöögiks on olnud koostöö häirekeskustega. Häirekeskused ei ole vähesest rahastamisest tingitult suutnud tagada meditsiinilise haridusega ning kiirabikutsete vastuvõtmiseks ette valmistatud päästekorraldajate rakendamist, mistõttu senini toimub kutsete kommuteerimine kiirabidispetšeritele või töötlemata kutsete otsene suunamine täitmiseks. Puuduvad nõuded, mis tagaks häirekeskustele ülevaate kiirabibrigaadide liikumisest ja tegevusest. Häirekeskuste meditsiinilise kutsetöötluse kvaliteedi üle puudub kontroll. Kiirabi õppe-treeningkeskus on valmis päästekorraldajate kiirabialaseks koolituseks.
Koostöö politseiga on reglementeerimata ning erineb piirkonniti. Nõue politseinike meditsiiniliseks algõppeks puudub ja enamikul politseinikest puudub esmaabialane ettevalmistus.
Koostöö Piirivalveametiga hõlmab Lennusalga vahendite kasutamist meditsiiniliseks transpordiks ning kulgeb eranditult läbi Mustmäe Haigla.
Kiirabi koostöö kaitsejõududega on reglementeerimata. Samas on kaitsejõudude käsutuses märkimisväärsed vahendid suurõnnetuste lahendamiseks, mille kiire kasutamise võimalus peaks olema tagatud.
Edasise tegevuse eesmärk
Hea kiirabi kui paikkonna mainet mõjutava teguri teadvustamine omavalitsusjuhtidele. Koostöö kohalike omavalitsustega kiirabi paiknemise, massiürituste korraldamise ning operatiivt��öd mõjutavate planeerimisotsuste vastuvõtmise osas.
Kiirabi sujuv ning reglemendiga tagatud koostöö päästeteenistuste, politsei ja kaitsejõududega.
Elanikkonna valmisolek esmaabi osutamiseks kiirabi saabumiseni.
Vajalik tegevus
Ettepanek Riigikogule:
Muuta Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, sätestades kohaliku omavalitsuse kohustused kooskõlastada massiürituste läbiviimine ning kiirabi kättesaadavust mõjutavad otsused (omavalitsuse kodanikukaitsekava, omavalitsuse territooriumi üldplaneering, teede ja tänavate võrgu planeering, liikluskorraldusskeemide muutused) maavanemaga/maakonna kiirabispetsialistiga.
Ettepanek valitsusele:
Sätestada valitsuse määrusega kiirabi ja kaitsejõudude koostöö olukordades, kus tavavahenditest ei piisa abivajaja(te)le ligipääsuks või kus on tegemist suure abivajajate arvuga. Tagada kiirabi ja kaitsejõudude koostööd reguleerivate aktide vastavus Eesti NATO liikmelisuse saavutamise programmiga.
Sätestada valitsuse määrusega kiirabi ja päästeteenistuse koostöö põhimõtted.
Sätestada valitsuse määrusega Häirekeskuse päästekorraldaja tööjuhis kiirabi kutsete töötlemisel ning kiirabibrigaadide operatiivjuhtimisel.
Ettepanek siseministrile ja sotsiaalministrile:
Kaaluda võimalust politseinikele esmaabiõppe andmiseks ning kohustada politseinikke osutatama saadud väljaõppe piires esmaabi kiirabi saabumiseni.
Kohustada Päästeametit koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötama valitsuse määruse eelnõu kiirabikutseid töötleva päästekorraldaja tegevusjuhise kehtestamiseks.
Kohustada Päästeametit koostöös Politseiameti ja Sotsiaalministeeriumiga välja töötama välja töötama protseduurireeglid kiirabi, päästeteenistuse ja politsei ühistegevuseks sündmuskohal.
Kaaluda võimalust anda kiirabitöötajatele Päästeameti baasil päästealast algkoolitust.
Kehtestada kord, mis reguleerib lähima päästekomando kasutamist kiirabi vajava isiku elutähtsate funktsioonide tagamiseks vaba kiirabibrigaadi puudumisel.
Ettepanek kaitseministrile:
Kohustada Kaitseministeeriumi Tervishoiuosakonda koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötama kaitseväe meditsiiniteenistuse ja kiirabi koostöö reglement ning vastava valitsuse määruse eelnõu.
Kaaluda võimalust anda kutsealustele Kaitseväes meditsiinilist väljaõpet kiirabitehniku õppekava (400 h) ulatuses.
Ettepanek haridusministrile:
Koostöös Kiirabiliiduga töötada välja esmaabi praktilise lühikursuse programm koos õppematerjalidega ning viia see gümnaasiumi tervisekasvatuse kavva.
Lühikokkuvõte
Eesti kiirabi arengukontseptsiooni (EKA) eesmärk on formuleerida kiirabiteenistuse arengu prioriteedid ning esitada ülevaade vajalikest tegevustest, mis tagavad nende saavutamise.
EKA valmis kiirabi arengut oluliselt mõjutavate huvigruppide ning instutsioonide esindajate koostöö tulemusel. EKA ettevalmistamisel kasutati samuti USA, Soome, Rootsi, Norra ja Ida-Euroopa riikide kiirabialaseid kogemusi.
EKA struktuur on järgmine: mõisteid selgitavale osale järgneb lühike arvandmeterohke ülevaade Eesti kiirabiteenistuse tänasest olukorrast, kiirabiteenistuse arengu SWOT-analüüs ning tulevikunägemus Eesti kiirabiteenistusest 10 aasta pärast. Järgnevad kiirabiteenistuse võtmevaldkondade arendamise teid käsitlevad peatükid, millel on kolm osa – praeguse olukorra analüüs, edasise tegevuse eesmärk ning vajalik tegevus. Lisatud on vajalike kiirabi tegevust reguleerivate õigusaktide loetelu.
Kiirabi organisatsiooni arengu eesmärgiks on kiirabi olemuse seaduslik määratlemine ning kiirabi korraldamise riikliku süsteemi loomine. Selleks on vajalik kiirabi osutamise põhimõtete käsitlemine Tervishoiukorralduse seaduses ning täpsem määratlemine Kiirabiseaduses, samuti Sotsiaalministeeriumi haldusalas kiirabiga tegeleva struktuuriüksuse -Kiirabibüroo- loomine. Kiirabi korraldamine maakonnas tuleb teha ülesandeks maavanemale ning maakonnaarsti alluvuses luua maakonna kiirabispetsialisti ametikoht.
Kiirabi rahastamine peab toimuma riigieelarvest, arvestades nii kiirabi osutamise kui korraldamise kulusid. Kiirabi osutamiseks eraldatud vahendite jaotus peab tagama kiirabiteenistuse regionaalselt tasakaalustatud arengu ning kiirabi võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi kogu riigis.
Kiirabi kvaliteedi tagamise aluseks on sotsiaalministri kehtestatud nõuded kiirabile. Selleks peab delegeerima sotsiaalministrile Tervishoiukorralduse seadusega vastava kohustuse. Nõuete tehnilise ettevalmistamisega tegeleb Kiirabibüroo koostöös erialaliiduga.
Kiirabi kvaliteedi parandamisel on oluline ka kiirabitöötajate koolitus. Selleks tuleb luua ja riiklikult rahastada kiirabitöötajate pidevkoolituse süsteem ning arvestada suurenevat nõudlust erakorralise meditsiini alasel spetsialistiõppel Tartu Ülikoolis ning meditsiinikoolides. Kiirabitöötajate enesetäiendamise stimuleerimise aspektist peetakse ebasoovitavaks tervishoiutöötajate tähtajatute pädevustunnistuste väljaandmist.
Kiirabiteenistuse eduka ja efektiivse tegevuse aluseks on paindlik koostöö nii tervishoius kui väljaspool seda. Igapäevane koostöö haiglate ning perearstidega tuleb reguleerida sotsiaalministri määrustega ning koostöö päästeteenistuste, politsei ja kaitsejõududega Vabariigi Valitsuse määrustega. Tõhustada tuleb mitteformaalset koostööd erialaliitude vahel.
EKA esitatakse Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumile elluviimiseks. EKA koostajad toetavad ka edaspidi Sotsiaalministeeriumi eesmärgistatud püüdlusi Eesti kiirabi arendamisel, probleemide lahendamisel ning saavutatu hindamisel.
Lisa - Kiirabi tööd reguleerivate õigusaktide loetelu
Seadused
Tervishoiukorralduse seadus
Kiirabiseadus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
Valitsuse määrused
Kiirabi ja päästeteenistuse koostöö ja teabevahetuse kord
Kiirabi ja politsei koostöö ja teabevahetuse kord
Kiirabi ja kaitsejõudude koostöö kord
Kiirabikutsete vastuvõtmise, töötlemise ja täitmiseks edastamise kord häirekeskustele
Piirivalve Lennusalga vahendite kasutamise kord kiirabi osutamisel
Sotsiaalministri määrused
Kiirabibüroo ülesanded
Kiirabiteenistuse eelarve planeerimise ja koostamise kord
Kiirabiteenistuse eelarve ja vahendite jaotamise kord
Kiirabiteenistusele riiklikult eraldatud vahendite kasutamise, aruandluse ja kontrolli kord
Kiirabiettevõtte tegevusloa nõuded ja taotlemise kord
Kiirabipersonali (arstide, õdede, parameedikute ja kiirabitehnikute) pädevussertifitseerimise nõuded ja läbiviimise kord
Kiirabitöötajate terviseseisundi nõuded
Kiirabipersonali tegevuse juhised tavaolukorras
Kiirabipersonali tegevuse juhised eriolukordades
Nõuded kiirabi varustusele
Nõuded kiirabiautodele
Kiirabi mahu ja kättesaadavuse nõuded
Kiirabi kvaliteedi nõuded ja nende täitmise järelevalve kord
Massiürituste kiirabialase julgestamise nõuded ja kord
Kiirabi osutamiseks lepingute sõlmimise ja lepingu järgimise järelevalve kord
Kiirabitegevuse dokumenteerimise ja informatsiooni säilitamise kord
Kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade koostöö ja teabevahetuse kord
Kiirabi ja perearstide koostöö ja teabevahetuse kord
Kiirabi sidevahendite kasutamise kord
Muud dokumendid
Ravi- ja diagnoosijuhised kiirabi osutamisel
Kiirabi õppe-treeningkeskuse tegevusloa nõuded ja taotlemise kord
Erakorralise meditsiini õppekavade ja hindamispõhimõtete kehtestamise kord
Maakonna kiirabispetsialisti ametijuhend
|
