In english   
EKL
 Põhikiri
 EKL juhatus
 Koosolekud
 Astu liikmeks
Eesti Kiirabid
 Abi kutsumine
 Piirkonnad
 Kodulehed
Info
 Uudised
 Heategijad
 Kiirabi suvepäevad
 Juhendid kiirabitöötajale
Toimetamised
 Valujoonlaud
 Kvaliteediindikaatorid kiirabis
 Konverentsid
 Projektid
 Koolitus
 Terapeutiline hüpotermia
Põnevat
 Lugemist
 Pildialbumid
 Internet
Seadusandlus
 Katastroofimeditsiin
 Terviseamet
Uudised | Erakorralise meditsiini ar...

Erakorralise meditsiini arengukava

 
1. Eriala areng

1.1. Eriala arengu prioriteedid
Eriala arengu peamine prioriteet on kiire ja kõrgtasemeline erakorraline meditsiiniline abi patsientidele haiglas (erakorralise meditsiini osakonnas) ja haiglavälisel etapil (kiirabi). Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalikud:

q Erakorralise meditsiini süsteemi arengut stimuleeriv seadusandlus;
q Kaasaegsed erakorralise meditsiini osakonnad piirkondlikes, kesk-, üld- ja kohalikes haiglates, kus on tagatud ruumide ja erakorralise meditsiini personali töökoha, tegevuse ning oskuste standardid;
q Kaasaegne kiirabisüsteem, kus on tagatud personali tegevuse ja oskuste, meditsiinilise varustuse, kiirabiautode ning kiirabibaaside ruumide standardid;
q Erakorralise meditsiini arstide ettevalmistamine erialaresidentuuris;
q Erakorralise meditsiini arstide ettevalmistamine täiend- ja ümberõppe kaudu eelneva erakorralise meditsiini alase töökogemusega arstidele (vähemalt 6-kuulised) edasiseks tööks erakorralise meditsiini osakondades ja kiirabis.
q Erakorralise meditsiini koolituse läbiviimine Euroopa Erakorralise Meditsiini Seltsi poolt kinnitatud õppeprogrammi järgi;
q Erakorralise meditsiini õdede koolitus esmase spetsialiseerumise ja täiendõppe kaudu;
q Erakorralise meditsiini osakondades ja kiirabisüsteemis töötavate arstide ja õdede pädevuse hindamine ja sertifitseerimine eriala seltsi tasemel;
q Jätkuv erakorralise meditsiini eriala ja erakorralise meditsiini akadeemilise süsteemi arendamine;
q Erakorralise meditsiini osakondade ja kiirabisüsteemi iga-aastane aruandlus, töö analüüs ja tegevuse kvaliteedi kontroll Sotsiaalministeeriumi ja erialaseltsi tasemel:
o Kiirabivisiitide aruandluse esitamise jätkamine Eesti Kiirabi Liidu tasemel
o Haiglaväliste elustamiskatsete andmebaasi korrastamine
o Erakorralise meditsiini osakondade tööaruannete esitamise ühtse vormi väljatöötamine ja esitamine Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsile.
q Erakorralise meditsiini alaste ravistandardite ning käitumisjuhiste väljatöötamine ning täiendamine.
q Koostöö teiste riigistruktuuridega (päästeteenistus, kaitsevägi);
q Koostöö teiste erialade seltsidega


Võrdlus eriala arenguga ja prioriteetidega Euroopa Liidu maades

Kogu maailmas eksisteerib käesoleval ajal kaks erakorralise meditsiini süsteemi mudelit. Süsteem, kus erakorraline meditsiin eksisteerib iseseisva erialana (single speciality model) toimib edukalt Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias. Selle mudeli korral on olemas erakorralise meditsiini residentuur, sertifitseerimine, erialaselts, eriala akadeemiline staatus, ajakiri jne. Euroopas on erakorraline meditsiin registreeritud iseseisva erialana lisaks Suurbritanniale ka Iirimaal, Islandil, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Bulgaarias, Eestis, Rumeenias ja Türgis. Tõenäoliselt lähemal ajal muutub see eriala iseseisvaks Rootsis, Itaalias ja Hispaanias. Teise mudeli järgi eksisteerib erakorraline meditsiin lisaerialana (multispeciality or supraspeciality model), mis nõuab lisaks arsti põhiõppele (6 aastat) ja esmasele erialasele spetsialiseerumisele (3-5 aastat) 2 aastat lisaspetsialiseerumist erakorralise meditsiini erialal. Selline mudel toimib Austrias, Šveitsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Taanis, Soomes, Norras, Belgias, Portugalis. Selle mudeli olemasolul puudub erakorralise meditsiini residentuur, sertifitseerimine, erakorralise meditsiini erialasisene subspetsialiseerumine, samuti on vähetõenäolised erialased organisatsioonid, efektiivne ja süsteemne töökorraldus, juhtimine ning teaduslik tegevus. Mudeli puuduseks on samuti see, et iga eriala spetsialist ravib erakorralist haiget lähtudes siiski oma põhierialast. Viimastel aastatel on erakorralise meditsiini osatähtsus oluliselt suurenenud. Erakorralise meditsiini kui iseseisva eriala kontseptsioon globaliseerub ning levib üle kogu Euroopa. Kümme aastat tagasi on loodud Euroopa Erakorralise Meditsiini Selts. Euroopa erakorralise meditsiini staatus on kinnitatud Euroopa Erakorralise Meditsiini Seltsi manifestiga (1998). Erakorralise meditsiini alase koolituse ühtlustamiseks on kinnitatud Euroopa erakorralise meditsiini õppeprogramm (European curriculum in emergency medicine, 2002). Peetakse läbirääkimisi Euroopa arstide liitude ühisorganisatsiooniga (UEMS) eesmärgil moodustada selle organisatsiooni raames Euroopa erakoralise meditsiini sektsioon ja nõukogu. Eurodirektiivides on peetud optimaalseks 5-aastane erakorralise meditsiini residentuur, millest vähemalt 3 aastat peab mööduma erakorralise meditsiini osakonnas. Eesmärgiks on ette valmistada Euroopa erakorralise meditsiini diplom.
Erakorralise meditsiini probleemiks on olnud Euroopa riikide suur erinevus, mis on takistanud erakorralise meditsiini süsteemi ühtlustamist. On täheldatud järjest süvenevat erakorralise meditsiini osakondade ülekoormust ning samal ajal haiglates voodikohtade vähesust ja meditsiinipersonali puudust.

2. Tervishoiuteenuste prognoos
2.1 Eriala teenuse vajaduse muutuste põhjendatud prognoos aastateks 2010 ja 2015 lähtuvalt haigestumise struktuuri ja ravivõimaluste muutustest.

Spetsialistide prognoosi ja väljatöötamisel oleva kiirabi arengukontseptsiooni kohaselt säilib Eestis tulevikus meditsiiniline kiirabi, milles arsti osatähtsus jääb esialgu märkimisväärseks. Kuni kaasaegsete erakorralise meditsiini osakondade tekkimiseni, milleks võib kuluda 10 ja rohkem aastat, alustatakse haigete ja kannatanute diferentseerimise ning esmase raviga haiglavälisel etapil.
Funktsioneerivad erakorralise meditsiini osakonnad nii meditsiinilises kui logistilises mõttes on käesolevaks ajaks Sa TÜK-s, SA PERHis, SA ITK-s ja Pärnu Haiglas, kuigi viimases toimub erakorraliste haigete vastuvõtt senini kahes erinevas hoones ning adekvaatne statistika killustatuse erakorraliste haigete kohta puudub. Pärnu erakorralise meditsiini olukord muutub uue haigla avamisega 2005.a. Ka Ida-Virumaa Keskhaiglas on tehtud jõupingutusi erakorralise meditsiini osakonna töö käimasaamiseks, kuid momendil puudub logistiliselt funktsioneeriv osakond ning napib ka kvalifitseeritud tööjõudu. Ka paljudes üldhaiglates on head eeldused erakorralise meditsiini osakondade käivitamiseks praegu töötavate vastuvõtuosakondade baasil.

Otsuse patsient koju jätta, saab teha enamasti arst, kes võib määrata ka lühiajalist ravi. Kahjuks on kiirabi käesolevalt eraldatud kindlustusmeditsiinist ja ka arstlikul kiirabibrigaadil ei ole õigust kindlustatud kodanikele kirjutada ravimeid soodusretseptiga. Tulevikus võib arstide osakaalu vähenemine kiirabisüsteemis suurendada koormust erakorralise meditsiini osakondades. Viimase nelja aasta jooksul on pidevalt suurenenud patsientide arv, kes on saanud abi erakorralise meditsiini osakonnas.

Tabel 1. Aastatel 2000-2003 erakorralise meditsiini osakondi/traumapunkte külastanud patsientide jagunemine ja hospitaliseerimine
Haigla 2000 kokku 2000 hospitali-seeritud 2001 kokku 2001hospitali-seeritud 2002 kokku 2002hospitali-seeritud 2003 kokku 2003hospitali-seeritud
SA TÜK EMO 15 029 7 377 17 851 8 779 20 918 9 769 22 641 11 715
SA TÜK trauma-punkt, esmakord-sed 19 560 781 21 157 917 22 272 973 20 188 995
SA PERH 33 876 13 452 38 668 12 187 41 169 12 642 36 198 13 175
SA PERH trauma-punkt * 21 512 7 347
SA ITK ** 28 120 5 507 32 580 5 933 39 629 6 046

*SA PERH-is alates 2002. aastast traumapunkt erakorralise meditsiini üksuse koosseisus, statistika ühine. 2001.a kohta statistika pole kättesaadav.
**ITKH andmetes on koos EMO, traumapunkt ja silmaarsti vastuvõtt (kahes viimases hospitaliseerimisprotsent ülimadal)


Erakorralise meditsiini osakonnad peavad käsitlema ka ambulatoorset traumahaiget, millest tulenevalt traumapunktide tegevus sulandub erakorralise meditsiini osakondade tegevusse. Käesolevaks hetkeks on see nii juba Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Virumaa Keskhaiglas. Lahendamist ootab erakorraliste traumahaigete küsimus Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Erakorralise meditsiini osakondade ja kiirabibrigaadide töökoormus hakkab tulevikus sõltuma kogu Eesti meditsiini arengust, eeskätt aga perearstisüsteemi efektiivsusest, kiirabibrigaadide arvust ja koosseisust ning haiglaravi kättesaadavusest. Vastavalt Eesti haiglate arengukavale aastani 2015 vähendatakse aktiivset ravi andvate haiglate arvu, kuhu tuleb rajada kaasaegsed erakorralise meditsiini osakonnad. Nendes haiglates peaks oluliselt suurenema erakorraliste haigete arv. Suurte haiglate (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla) erakorralise meditsiini osakonnad muutuvad põhilisteks koolitusbaasideks erakorralise meditsiini residentidele, erakorralise meditsiini õdedele, jätkukoolituses osalevatele arstidele ja õdedele ning arstiteaduskonna tudengitele. Erakorralise haige transport sellistesse haiglatesse võib kesta kuni 60 minutit, mis oluliselt suurendab kiirabibrigaadide koormust ja vastutust. Võib oodata erakorraliste haigete arvu suurenemist haiglates. Perearstireform ei ole seni kiirabikutsete arvu vähendanud ja tõenäoliselt ei vähenda ka edaspidi. Alates 1999 aastast kuni 2003 aastani on kiirabi väljakutsete üldarv arv olnud tõusutendentsiga (233146 kutselt kuni 268009 kutseni). Haiglaeelse erakorralise meditsiini abi kvaliteedi tagamiseks peab tulevikus olema iga maakonna kiirabi koosseisus vähemalt üks arstbrigaad.

2.2 Voodikohtade arvu prognoos
Voodikohtade arvu prognoos haigla liikide ja haiglate kaupa (eraldi välja tuua päevaravi ja intensiivravi voodikohtade arv).

Ameerika Ühendriikides tehtud arvestuste kohaselt planeeritakse üks aktiivravi voodikoht 2 000 visiidi kohta aastas, juhul kui hospitaliseerimise aeg on alla ühe tunni. Eesti erakorralise meditsiini eriala arengu algetapis ja meie riigi sotsiaal-meditsiinilist situatsiooni arvestades, kus osakonda tuuakse või suunatakse enamasti juba eelnevalt meditsiiniliselt selekteeritud patsiendid ning seega on nende tervislik seisund raskem kui Ameerika Ühendriikides, kus haiglasse viiakse parameedikute poolt kuni 95% kiirabipatsientidest, kulub meil ühe patsiendi teenindamiseks keskmiselt ühel voodil 2-4 tundi, vastavalt vajadusele (diferentsiaaldiagnostilised probleemid) või haigusele ka kauem (nt. rütmihäired, mürgistused).
2003.a. aastal on kolmanda tasandi erakorralise meditsiini osakondades teenindatud kokku umbes 90 000 erakorralist patsienti ehk keskmiselt 247 patsienti päevas. Arvestades, et neist patsientidest 75% saabub 12 tunni jooksul ning erakorralise meditsiini osakonnas ei tohiks kõik voodid korraga hõivatud olla, vajame Eesti Vabariigis vähemalt 60 voodikohta III astme erakorralise meditsiini osakonnas (SA PERH, SA TÜK, Tallinna Lastehaigla). Teise astme erakorralise meditsiini osakondades, mis kuuluvad keskhaiglate juurde, oleks voodikohtade vajadus 10-12. Üldhaiglate juures peaks olema erakorralise meditsiini osakonnas kohti 6-8. Kohaliku haigla erakorralise meditsiini osakonnas peab olema 2-4 kohta.



3. Teenuse jaotumine
3.1. Patsientide ja teenuste optimaalne jaotus haigla ja haiglavälise eriarstiabi vahel (suhe ambulatoorse ja statsionaarse abi vahel, tendentsid seoses uute ravimite kasutusele võtmisega ja ambulatoorse ravi parema kättesaadavusega)

Haiglavälist erakorralist meditsiiniabi osutab kiirabi. Kõikidest kiirabivisiitidest hospitaliseeritakse praegu keskmiselt 30-40% haigetest erakorralise meditsiini osakonda ja traumapunkti. Aastateks 2010 ja 2015 võib kiirabi poolt haiglasse viidud patsientide arv hakata suurenema (elanikkond soovib saada kvalifitseeritud abi erakorralise meditsiini osakonnas, juriidiliste probleemide vältimiseks jäetakse patsiente harvemini koju). Eestis on praegusel ajal patsientide madal hospitaliseerimise protsent tingitud meditsiiniliste kiirabibrigaadide tegevusest. Järkjärguline üleminek õebrigaadidele võib tulevikus samuti suurendada erakorralise meditsiini osakonda hospitaliseeritud haigete arvu. Võrdluseks, nendes riikides, kus haiglaeelset erakorralist abi osutavad parameedikud hospitaliseeritakse kuni 90-95% haigetest. Võib suureneda haigete arv, kes tulevad erakorralise meditsiini osakonda omal initsiatiivil. Lähtudes nendest prognoosidest tuleb jätkuvalt moodustada erinevatel tasanditel haiglates kaasaegsed erakorralise meditsiini osakonnad, kuhu tuleb rakendada tööle vastavatasemelise ettevalmistuse saanud erakorralise meditsiini arstid ja õed. Erakorralise meditsiini osakonnas võetakse vastu erakorralisi haiged, keda hospitaliseerib kiirabi, samuti neid, kes tulevad perearsti ja muude raviasutuste saatekirjadega või omal algatusel. Patsiendid, kes vajavad hospitaliseerimist spetsialiseeritud osakondadesse moodustavad praegusel ajal 40-60% erakorralise meditsiini osakonda külastanutest. Patsiendid, kes vajavad lühiajalist jälgimist ja ravi erakorralise meditsiini osakonnas ning lahkuvad ambulatoorsele ravile moodustavad praegu samuti 40-60% ning nende haigete arv hakkab sõltuma kiirabi tegevuse mahust, samuti ka ülejäänud esmatasandi arstiabi mahust ning kättesaadavusest.


3.2. Patsientide arvu ja teenuse osutamise jaotus aktiivhaiglate vahel vastavalt haiglavõrgu arengukava printsiipidele (piirkondlikes, kesk-, üld-, kohalikes ja erihaiglates) ja täpsemalt haiglate vahel.

Sotsiaalministri määrus nr. 103 `` Haigla liikide nõuded `` (19.08.2004) on kehtestanud erakorralise meditsiini tervishoiuteenuse osutamise piirkondlikes, kesk-, üld- ja kohalikes haiglates.
Haiglad tuleb kategoriseerida erakorralise meditsiiniabi osutamise võimekuse järgi. III astme erakorralise meditsiini haiglas osutatakse erakorralist meditsiiniabi kõikides meditsiinilise tegevuse valdkondades, kaasa arvatud neurokirurgia ja kardiokirurgia. II astme erakorralise meditsiini haiglad osutavad erakorralist meditsiiniabi kõikides valdkondades välja arvatud neurokirurgia ja kardiokirurgia. I astme erakorralise meditsiini haiglas osutatakse erakorralist meditsiiniabi meditsiinilise tegevuse põhivaldkondades – kirurgia ja traumatoloogia, sisemeditsiini ja sünnitusabi-günekoloogia alal. Kohalikus haiglas osutatakse vältimatut abi arsti pädevuse piires või kiirabibrigaadi saabumiseni ja patsiendi transpordini üld-, kesk- või piirkondlikusse haiglasse.
Piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondades on käesolevaks ajaks juba tagatud vajalik aparatuur ja sisustus, on välja kujunenud kindel erakorralise meditsiini abi osutamise skeem ning on oluliselt paranenud seal töötava meditsiinipersonali kvalifikatsioon. Teistes haiglates on kaasaegsed erakorralise meditsiini osakonnad alles välja kujunemas. Praegu saab adekvaatselt hinnata erakorralise meditsiini osakondade tööd ainult Tartus ja Tallinnas.

3.3. Päevaravi (päevakirurgia) vajalikkus teie erialal. Protseduuride loetelu, mille puhul on näidustatud päevaravi (päevakirurgia) kasutamine.


4. Valveteenistuse vajalikkus ja korraldus haiglaliikide kaupa (piirkondlikes, kesk-, üld-, ja kohalikes haiglates). Välja tuua eriarstide ööpäevaringse valve vajadus erinevates haiglates koos põhjendustega.

Sotsiallministri määrus nr.149 `` Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded `` (21.12.2001) sätestab, et erakorraline tervishoiuteenus peab olema osutatud ööpäevaringselt üldhaigla, keskhaigla ja piirkondliku haigla erakorralises meditsiini osakonnas. Kohalikus haiglas osutatakse vältimatud abi arsti pädevuse piires või kiirabibrigaadi saabumiseni ning patsiendi transpordini üld-, kesk-, või piirkondlikkusse haiglasse.
Kõikides ülalnimetatud haiglates peavad ööpäevaringselt töötama erakorralise meditsiini arstid või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arstid ja erakorralise meditsiini õed.

5. Arstide optimaalse töökoormuse planeerimine ehk eriarstide koormusstandardid.

Arstide optimaalne töökoormus erakorralise meditsiini osakonnas peaks olema 16-20 haiget ööpäevas. Ameerika Ühendriikides tehtud arvestuse järgi on ühe erakorralise meditsiini arsti koormuseks 8-10 aktiivravi voodikohta kergemate ja keskmise raskusega haigetele. Ebastabiilsete ja kriitilises seisundis haigete korral on ühele arstile ettenähtud 1-3 voodikohta.
Kiirabibrigaadide paiknevus peaks olema arvestusega 1 kiirabibrigaad 20 000 elaniku kohta, maapiirkonnas, mille asustustihedus on alla 20 elaniku km2, peab olema üks kiirabibrigaad 10 000-15 000 elaniku kohta. Igas maakonnas peaks olema vähemalt üks arstbrigaad.

6. Eriarstide vajadus

Eriarstide optimaalne absoluutne arv aastatel 2010 ja 2015.
Erakorralise meditsiini arstid töötavad kas kiirabis (haiglaeelne etapp) või erakorralise meditsiini osakonnas (haiglaetapp). Samuti töötavad erakorralise meditsiini arstid kaitsejõudude meditsiiniteenistuses.
Eakorralise meditsiini arstid, kes on saanud spetsiaalse koolituse erakorraliste haigete käsitlemiseks ja raviks, sh. omandanud peamised intensiivravi põhimõtted, transpordiks ning haiglaeelseks käsitluseks, peavad tagama reanimobiiliteenistuse. Siiski peab siia jääma klausel, et reanimobiiliarstina saab töötada erakorralise meditsiini arst, kellel on töökogemus haigla erakorralise meditsiini osakonnas.

Erakorralise meditsiini spetsialistide vajadus haiglas oleks ligikaudu 80-100 (umbes 0,7 arsti 10 000 elaniku kohta). Kiirabisüsteemis peaks tulevikus töötama 70-80 erakorralise meditsiini arsti (umbes 0,6 arsti 10 000 elaniku kohta). Arstide hulga vähendamine kiirabis toob endaga kaasa arstide arvu suurendamise vajaduse erakorralise meditsiini osakondades, kuna suureneb haiglasse pöördunud erakorraliste patsientide arv ning erakorralise meditsiini osakondade töökoormus. Oluliselt oleks vaja suurendada erakorralise meditsiini residentide arvu. Kuna erakorralise meditsiini residentuuri riigi poolt finantseeritavate kohtade arv on piiratud (keskmiselt 5 residenti aastas), võtaks erakorralise meditsiini arstide vajaliku arvu koolitus aega ligi 25-30 aastat. Olukorra lahendamiseks oleksid ajutiselt vajalikud vähemalt 6-kuulised ümber(täiend)õppe kursused eelneva erakorralise meditsiinialase töökogemusega arstidele (üldarstid ja eriarstid, kes on töötanud kiirabis ning vastuvõtuosakonnas) erakorralise meditsiini arstide koolitamiseks.

Vajalik on anda võimalus saada erakorralise meditsiini eriala ka ümberõppena neile arstidele, kes varem pole töötanud erakorralise meditsiini süsteemis, kuid on töötanud üldarstina või mõne muu eriala arstina. Selleks on vaja välja töötada 2-aastane ümberõppe koolitusprogramm.



7. Olemasolev eriala regulatsioon ning ettepanekud vajalikeks muudatusteks ja täiendusteks koos põhjendustega
7.1. Seadusandluses

Käesoleval ajal reguleerivad erakorralist meditsiinilist tegevust:
q Hädaolukorra seadus
q Eesti kiirabi arengukontseptsioon 2000-2010
q Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
q Kiirabi rahastamise kord
q Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend
q Kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö kord
q Kiirabi ja perearstide koostöö ning tasaarveldamise kord
q Kiirabi osutamise lepingu tingimused ja sõlmimise kord
q Riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arvud
q Kiirabi osutajate valimiseks avaliku konkursi läbiviimise kord
q Tervishoiukorraldus hädaolukorras
q Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele


7.2. Ravijuhised (olemasolevad ja hetkel tegemisel olevad ravijuhised, hinnang vajadusele)

Ravijuhised on vaja erakorralise meditsiini osakondadele välja töötada ja olemasolevaid haiglaeelse käsitluse skeeme täiendada. Ravijuhiste koostamisel tuleb teha koostööd teiste erialaseltsidega, kuna erakorraline meditsiin on multidistsiplinaarne eriala ning seotud praktiliselt kõikide teiste baaserialadega.

Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts aktsepteerib välja töötatud ägedate koronaarsündroomide ja ägeda müokardi infarkti Eesti ravijuhendit (Eesti Kardioloogide Selts), insuldi Eesti ravijuhendit (L. Puusepa nim. Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts) ning ägeda pankreatiidi (Eesti Kirurgide Assotsiatsioon) ravijuhiseid.

7.3. Teised standardid

8. Professiooni vastutuse tõstmine eriarstide pädevuse jälgijana. Arstide pädevuse hindamise süsteem ja kriteeriumid teie erialal (või nägemus sellest).

Sotsiaalministri määrus nr.144 `` Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded `` (20.12.2001) paragrahv 4 kohaselt peavad Tervishoiutöötajate kutse ja erialaühendused välja töötama tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate pädevuse nõuded ning perioodiliselt hindama tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate vastavust pädevuse nõuetele. Eesti erakorralise meditsiini arstide selts (EEMAS) on alustanud oma tegevusega 2004. aastal ning peab üheks oma ülesandeks hinnata erakorralise meditsiini arstide pädevust iga viie aasta tagant. Pädevuse tõestamise kriteeriumid on alles välja töötamisel. Pädevuse hindamisel võetakse aluseks nii arsti poolt 5 aasta jooksul tehtud tööd, osalemist täienduskoolitustel, konverentsidel, õppustel, täienduspraktikat Eesti või välismaa haiglates kui ka osalemist koolitustegevuses, avaldatud erialaseid artikleid. Kiirabitöötajate pädevuse kriteeriumite väljatöötamine ja hindamine jääb ka tulevikus Eesti Kiirabi Liidu ülesandeks. Ainult kiirabis töötavatele arstidele peab olema kohustuslik iga-aastane CPR-eksami sooritamine

Erialane täienduskoolitus peab olema pidev ja korrapärane. Täienduskoolitustel osalemine peaks olema üheks kriteeriumiks pädevuse hindamisel. Haiglas mitte töötavad erakorralise meditsiini arstid peaksid teatud aja tagant tegema läbi praktilise täienduse EMOs. Erakorralise meditsiini arstide täienduskoolitus peab hõlmama ka kriisireguleerimise- ja katastroofimeditsiini ning sõjaväemeditsiini aluseid.

9. Muid eriala probleeme, ettepanekuid

Võrreldes kiirabiõega julgeb kiirabiarst sagedamini korraldada kodus lühiajalise ravi ning jätta patsient koju. Olukorras, kus haiglate voodikohtade arvu on vähendatud ja perearst ei ole alati kättesaadav võimaldab arstibrigaad langetada suurenevat koormust erakorralise meditsiini osakonnas. Käesoleval ajal töötab Eestis 41 arstbrigaadi ja 49 õebrigaadi.
Sotsiaalministri määrus nr.149 ``Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded `` (21.12.2001) on kehtestanud kiirabiteenuse kättesaadavuse järgmised põhimõtted:
q igas maakonnas peab olema vähemalt üks arstibrigaad (käesoleval ajal ei ole ühtegi arstibrigaadi kolmes maakonnas);
q piirkonnas, mille asustustihedus on üle 20 elaniku km2 kohta peab olema vähemalt üks arstibrigaad 35 000 elaniku kohta;
q maapiirkonnas, mille asustustihedus on alla 20 elaniku km2, peab olema üks kiirabibrigaad
10 000-15 000 elaniku kohta.

Kuna arstibrigaadi komplekteerimisega on esinenud teatavad raskused ning kolm maakonda ei ole suutnud täita arstibrigaadi nõuet (Lääne, Lääne-Viru ja Võru maakond) on ette valmistatud ülalnimetatud määruse uus eelnõu, kus enam ei nõuta vähemalt ühte arstibrigaadi maakonnas. 2004.aastal Riigikontrolli poolt koostatud kontrollaruandes `` Esmase erakorralise arstiabi korraldus `` on tehtud ettepanek muuta kokkuhoiu eesmärgil arstibrigaadid järkjärguliselt õebrigaadideks ning seoses sellega on mainitud, et nimetatud maakondades ei ole see põhjustanud olulist teenuse kvaliteedi langust. Kommentaariks tuleb öelda, et nendes maakondades ei olnud mitmete aastate jooksul sisuliselt mitte ühtegi edukat haiglaeelset elustamiskatset. Käesoleva ajani ei ole tehtud analüüsi ka selle kohta, kas arstbrigaadi puudumine on suurendanud haiglaeelset letaalsust nendel juhtudel, kus oli tegemist muude kriitiliste seisunditega. Põhjamaade ja teiste arenenud riikide praktikat esile tuues ei räägita tavaliselt sellest, kui palju kulutatakse aega ja ressursse kiirabiõdede koolitamiseks ja selle süsteemi ülalpidamiseks. Eesti elanikkond ei ole kindlasti huvitatud sellest, et muudatused kiirabibrigaadide töökorralduses halvendaksid olemasolevat meditsiiniabi kvaliteeti.
Vaatamata SM määrusele kehtestada üheks õendusabi erialaks erakorralise meditsiini õendus (SM 11.06.2001.a määrus nr.58) ei ole käesolevaks ajaks vastavatasemelist koolitust veel rakendatud. Samal ajal on Eestis üheks põhjuseks, mis sunnib hea kvalifikatsiooniga arste lahkuma kiirabisüsteemist, süvenev palgavahe kiirabiasutustes ja haiglates. Sama probleem puudutab ka õdesid, kes on haiglas sageli paremini tasustatud kui kiirabis. Kiirabitehnikute ettevalmistus on viimastel aastatel oluliselt halvenenud seoses kiirabi alafinantseerimisega. Tulevikus võib arstibrigaadide hulk väheneda samuti seoses arstide tööle asumisega teistes Euroopa Liidu riikides. Kvalifitseeritud erakorralise meditsiini arstide vähesus erakorralise meditsiini osakondades võib jääda pikaks ajaks tõsiseks probleemiks, kui ei suudeta tagada vajalikus mahus erialast koolitust ning motivatsiooni töötada sellel erialal Eesti tervishoiusüsteemis.

Haigekassale tuleb teha ettepanek töötada välja spetsiifilised erakorralise meditsiini osakonna raviteenuste hinnad.

Lugupidamisega

Sotsiaalministeeriumi erakorralise meditsiini eriala nõunikud
Aadu Liivat
Aleksander Sipria
Ago Kõrgvee



30.nov. 2004 a.






01. detsember 2004
 Eesti Kiirabi Liit, Riia 18, 51010 Tartu, EE672200221005141882 ekl@kiirabi.ee