In english   
EKL
 Põhikiri
 EKL juhatus
 Koosolekud
 Astu liikmeks
Eesti Kiirabid
 Abi kutsumine
 Piirkonnad
 Kodulehed
Info
 Uudised
 Heategijad
 Kiirabi suvepäevad
 Juhendid kiirabitöötajale
Toimetamised
 Valujoonlaud
 Kvaliteediindikaatorid kiirabis
 Konverentsid
 Projektid
 Koolitus
 Terapeutiline hüpotermia
Põnevat
 Lugemist
 Pildialbumid
 Internet
Seadusandlus
 Katastroofimeditsiin
 Terviseamet

“Eesti Katastroofimeditsiini alused.Koostöö-ja valmisolekuplaan”

1997 a.suvel kinnitas Eesti Kiirabi Liidu juhatus EKL projekti katastroofimeditsiinialaseks koostööks Rootsi riiklike keskustega. 1997. aasta sügisel kinnitas EV Sotsiaalministeerium EKL juhatuse sellekohase pöördumise. Septembris kiideti projekt heaks Rootsi Sotsiaal-ja Tervishoiuvalitsuses.

Projekti koordinaatoriks Eestis kinnitati EKL juhatuse aseesimees Raul Adlas.

Miks seda projekti on vaja?

Alates kiirabi igapäeva töös esinevatest kokkupuudetest päästeteenistuse,politsei ja militaarstruktuuridega (autoavariid, tulekahjud, füüsiline vägivald, mitmesugused õppused jms.) kuni spetsiaalsete operatsioonideni suurõnnetuste ja katastroofide korral, on kiirabitöötajate jaoks oluline teada neid “mängureegleid”, mis erinevate ametkondade töös esinevad.

Kiirabi, kui erakorralise haiglaeelse meditsiiniteenistuse esindaja, on alati arstiabi andjatest esimesena kohal, temal lasub kogu järgneva arstiabi andmise korraldamine. Kui tervishoiutöötajad oma tööga toime ei tule ja kannatanu sureb, siis vastutust kannab meditsiinitöötaja. Katastroofimeditsiinialast metoodikat ega koolitust ei olnud.


Nõukogude Liidus korraldas tsiviilkaitset spetsiaalne sõjaväe struktuur ja see eelkõige valmistus tuumasõjaks. Muutunud poliitilises situatsioonis, nii lokaalses kui globaalses, kui pidada silmas külma sõja lõppemist, tuli leida väikeriigile sobilik katastroofi meditsiini mudel. Seda eriti olukorras, kus on puudulikult finantseeritud sotsiaal- ja reservide sektor.

Käimasolevad tervishoiu, omandi, omavalitsus, territoriaal, haridus ja-mis-kõik-veel reformid ei soosi just stabiilse julgeoleku tekkimist.


EKL juhatuse eestvõtmisel analüüsiti naaberriikide vastavat kogemust, sarnasust meie tervishoiu ja kiirabisüsteemile tervikuna ning võimalusi saada nendest riikidest abi projekti käivitamiseks.


1998 külastasid EKL, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Mustamäe Haigla ja Maarjamõisa Haigla töötajad Rootsi valitsusasutusi ja õppekeskusi, sama aasta kevadel olid vastuvisiidil Rootsi ametnikud.

1998 a. septembris moodustati päästeameti, politsei, kaitsejõudude ja kiirabitöötajatest rühm, kelle ülesanne oli alustada vastava metoodika ja plaani välja töötamist. Esimene 10 päevane kursus toimus Rootsis, teine 1999 aasta kevadel Tallinnas.

Mõlemad sisaldasid väiksemaid väliõppusi ja ühte suurt kompleksõppust.


1999. aasta kevadel valmis plaani lõplik versioon, mis esitati kinnitamiseks Eesti Vabariigi Valitsusele.


Plaani koostamisel osalesid:
Pille Tammpere - Tartu Kiirabi ülemõde
Aulike Kaldmaa - Tartu Kiirabi arst
Andrus Lehtmets - Kaitseliidu Peastaabi meditsiiniohvitser
Pille Kilgi - Võrumaa Haigla anestesioloog
Merike Lepp - Põlva Haigla AS kiirabi juhataja
Reet Maiste - Järvamaa Haigla kiirabi velsker
Mart Haljaste - Tallinna Tuletõrje-ja Päästeameti komandopealik
Jaak Talving - Läänemaa Päästeteenistuse meditsiini peaspetsialist
Kaja Pukk - Mustamäe Haigla Katastroofimeditsiini Keskuse peaspetsialist
Ursel Kedars - Päästeameti katastroofimeditsiini peaspetsialist
Vassili Novak - Tallinna Kiirabi arst
Alo Raudsepp - Pärnu Kiirabi arst
Külvar Mand - Järvamaa Haigla anestesioloog
Ene Saar - Pärnu Üksiku Jalaväe Pataljoni velsker
Tiina Zhelobetski - Õhutõrjedivisjoni arst
Andrus Kroon - Politseiameti korrakaitseosakonna teenistustalituse politseijuhtivinspektor
Robert Antropov - Politsei Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse politseidirektor
Jüri Männiste - Viljandi Maakonnahaigla kiirabi ja vastuvõtuosakonna juhataja
Aare Ööpik - Tartu Ülikooli Maarjamõisa Haigla intensiivravi osakonna arst
Erik Velleramm - Tartu Kiirabi velsker
Peeter Moora - Tallinna Politseiprefektuuri komissar
Rene Berting - Tallinna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse komissar
Raul Adlas - Tallinna Kiirabi peaarsti asetäitja


Katastroofimeditsiini põhialuste õpetamiseks moodustatakse instruktorite rühm, kelle koolitus algab käesoleva aasta juunis-juulis ja jätkub septembris.

Eesmärk on tuua metoodika ja treeningud igasse maakonda, kus neid oma kiirabi, politei, päästeteenistuse ja kaitsejõududega regulaarselt saaks harjutada ja koostööd parandada, rääkides “samas keeles” ja kasutades ühesuguseid reegleid.

Sotsiaalministeeriumile on esitatud ettepanek arvata katastroofimeditsiini valmisoleku kulud eeloleva aasta eelarvesse.


Raul Adlas,

projekti koordinaator

 Eesti Kiirabi Liit, Riia 18, 51010 Tartu, EE672200221005141882 ekl@kiirabi.ee