In english   
EKL
 Põhikiri
 EKL juhatus
 Koosolekud
 Astu liikmeks
Eesti Kiirabid
 Abi kutsumine
 Piirkonnad
 Kodulehed
Info
 Uudised
 Heategijad
 Kiirabi suvepäevad
 Juhendid kiirabitöötajale
Toimetamised
 Valujoonlaud
 Kvaliteediindikaatorid kiirabis
 Konverentsid
 Projektid
 Koolitus
 Terapeutiline hüpotermia
Põnevat
 Lugemist
 Pildialbumid
 Internet
Seadusandlus
 Katastroofimeditsiin
 Terviseamet

Eesti Kiirabi Liidu põhikiri

I. Üldsätted

1. Eesti Kiirabi Liit (edaspidi Ühing) on 14.11.1992. aastal asutatud mittetulundusühingu Eesti Kiirabi Liit õigusjärglane.
2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja asutajate vahelistest lepingutest.
3. Ühingu põhieesmärgid on:
   · kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi korraldusele kaasaaitamine;
   · erakorralise meditsiiniabi süsteemis töötavate isikute ühendamine;
   · erakorralist meditsiiniabi osutavate teenistuste õiguste ja kohustuste väljatöötamisel osalemine;
   · erakorralise meditsiiniabi strateegia ja taktika väljatöötamisel ning arenguprotsesside suunamisel osalemine;
   · erakorralise meditsiiniabi osutamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel osalemine;
   · kiirabi ja teiste erakorralist meditsiiniabi korraldavate ja osutatavate asutuste ning organisatsioonide ning ühingu liikmete huvide esindamine;
   · kvaliteetse erakorralise meditsiiniabialase koolituse korraldamine;
   · erakorralise meditsiiniabiasutuste litsentseerimisnõuete väljatöötamisel ja litsentseerimise läbiviimisel osalemine;
   · elanikkonna esmaabialases koolituses osalemine ja vastava propaganda tegemine;
   · erakorralise meditsiiniabi ja esmaabi käsitlevate trükiste toimetamine ja väljaandmine;
4. Ühingu majandustegevusest saadud tulu ja võimalikku kasumit ei jaotata oma liikmete vahel, vaid kasutatakse üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
5. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.
6. Ühingu asukohaks on Riia 18, Tartu linn, Eesti Vabariik. Samal aadressil asub ka Ühingu juhatus.
7. Ühingul on oma nimega pitsat ning arveldusarved pangas.

II. Ühingu liikmed, nende õigused ja kohustused

8. Ühingu liikmeteks võivad olla erakorralisel meditsiiniabi osutamise ja korraldamisega tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, võtavad osa Ühingu tööst ja täidavad talle Ühingu juhatuse poolt antud ülesandeid.
9. Ühingu liikmete arvestust peab Ühingu juhatus. Andmed Ühingu liikmete kohta kantakse arvestusraamatusse. Sissekannetes peab olema märgitud:
   · liikme ees- ja perekonnanimi (juriidilise liikmel nimetus), aadress ja kontakttelefoninumber;
   · liikmeks astumise avalduse esitamise kuupäev;
   · soovitajate nimed;
   · juhatuse poolt Ühingu liikmeks vastuvõtmist kajastava protokolli kuupäev ja number;
   · ühingust väljaastumise avalduse esitamise kuupäev;
   · juhatuse poolt Ühingu liikmestaatusest vabastamist kajastava protokolli kuupäev ja number;
   · liikme allkirjanäidis.
10. Ühingu liikmeks saada sooviv isik on kohustatud esitama Ühingu juhatusele kirjaliku sooviavalduse ja soovituskirjad vähemalt kahelt Ühingu liikmelt. Soovitajad peavad olema olnud Ühingu liikmed vähemalt kaks aastat.
11. Füüsiline isik esitab Ühingu liikmeks saamiseks personaalse avalduse.
12. Juriidiline isik esitab Ühingu liikmeks saamiseks avalduse, mis peab olema allkirjastatud asutuse või organisatsiooni juhi poolt. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad avalduse allkirjastanud isiku esindusõigust.
13. Ühingu liikmeks võtmise otsustab Ühingu juhatus.
14. Liige võib Ühingust välja astuda avalduse alusel, teatades sellest kirjalikult Ühingu juhatusele. Liikme Ühingust väljaarvamise otsustab Ühingu juhatus ühe kuu jooksul arvates avalduse registreerimise päevast.
15. Füüsilisest isikust liikme surma korral teeb Ühingu juhatus otsuse tema liikmelisuse lõpetamise kohta.
16. Juriidilisest isikust liikme likvideerimisel teeb Ühingu juhatus otsuse tema liikmelisuse lõpetamise kohta.
17. Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata, kui liige:
   · ei täida põhikirjas sisalduvaid nõudeid;
   · ei täida juhatuse poolt antud ja Ühingu eesmärke teenivaid ülesandeid;
   · kahjustab Ühingu huve või mainet;
   · ei tasu õigeaegselt liikmemaksu;
   · tekitab Ühingule materiaalset kahju.
18. Punktis 17 toodud rikkumiste alusel otsustab liikme väljaarvamise Ühingu juhatus.
19. Ühingu liikmed on kohustatud õigeaegselt tasuma liikmemaksu. Liikmemaksu võib tasuda kvartalite eest või terve aasta eest korraga. Osade kaupa tasumisel peab liikmemaks olema laekunud jooksva kvartali teise kuu lõpuks. Liikme Ühingust väljaastumise või väljaarvamise korral liikmele tema poolt tasutud liikmemaksu ei tagastata. Kui liikmelisus lõppeb enne majandusaasta lõppu, ei pea liige tasuma liikmemaksu perioodi eest, mil ta enam pole Ühingu liige.
20. Ühingu liikmel on õigus:
   · saada teavet Ühingu tegevusest;
   · osaleda Ühingu poolt korraldatavatel üritustel;
   · teha ettepanekuid Ühingu tegevuse paremaks korraldamiseks;
   · osaleda liikmete üldkoosolekul;
   · valida ja olla ise valitud Ühingu juhtorganitesse.
21. Ühingu liige on kohustatud:
   · täitma põhikirja nõudeid ning Ühingu täitevorganite otsuseid;
   · hoidma ja kasutama säästlikult Ühingu valduses ja omandis olevat vara ning osalema selle hooldamisel, korrastamisel ja vastutama temale üleantud Ühingu vahendite eest;
   · hoidma Ühingu mainet ja propageerima tervislikke eluviise;
   · käesoleva põhikirja punktist erinevate ja täiendavate kohustuste määramise otsustab üldkoosolek juhatuse ettepanekul.

III. Ühingu juhtimine

22. Ühingu juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus.
23. Ühingu kõrgemaks organiks on Ühingu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
24. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
   · põhikirja muutmine;
   · tegevuse eesmärgi muutmine;
   · juhatuse liikmete valimine;
   · juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
   · liikmete kohustuste määramine;
   · juhatuse liikmetele tasu määramine vastavalt võimalustele;
   · kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
   · majandusaastaks ettenähtud kulutuste summat ületavate investeeringute kinnitamine;
   · majandusaastaks ettenähtud summat ületavate laenude ja võlakohustuste võtmine;
   · laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
   · majandusaasta eelarve ja aastaaruande kinnitamine;
   · audiitori valimine või revisjonikomisjoni moodustamine;
   · liikmemaksu suuruse kehtestamine;
   · Ühingu lõpetamise otsustamine;
   · muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
25. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas või juhul kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt kolm ühingu liiget.
26. Üldkoosoleku toimumisest peab juhatus teatama liikmetele kirjalikult vähemalt seitse päeva ette, näidates ära arutlusele tulevad päevakorra punktid.
27. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõikide ühingu liikmete nõusolek. Põhikirja muutmiseks ja ühingu lõpetamiseks on vaja üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete või nende esindajate nõusolekut.
28. Kui üldkoosolek ei ole punktis 27 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolijatest.
29. Küsimustes, mida koosoleku kokkukutsumisel ei olnud teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid ainult siis kui koosolekul osalevad kõik ühingu liikmed.
30. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.
31. Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

IV. Juhatus

32. Ühingut juhib ja esindab juhatus, mis on kümneliikmeline.
33. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks ja kutsutakse tagasi üldkoosoleku poolt.
34. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
35. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust ja esindab Ühingut kõigis õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad Ühingut esindada ainult ühiselt.
36. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
37. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga.
38. Juhatus kinnitab Ühingu struktuuri, juhtimise ja töökorralduse alused juhatuse esimehe ettepanekul.
39. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
40. Juhatus otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.

V. Varad ja vahendid

41. Ühingu vara koosneb temale kuuluvatest asjadest, varalistest õigustest ja kohustustest, mis on määratud tema tegevuseks.
42. Ühingu tegevuseks vajalikud vahendid ja vara laekuvad:
   · põhikirjalistest teenustest laekuvatest tuludest;
   · lepinguliste tööde täitmise eest saadud tulust;
   · sihtotstarbelistest laekumistest;
   · liikmemaksudest;
   · riigieelarvelistest vahenditest;
   · subsiidiumidest ning igat liiki kingitustest ja annetustest;
   · muudest allikatest.
43. Ühingu vahendeid kasutatakse Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja Ühingu tegevuse tagamiseks.
44. Ühing majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
45. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga.

VI. Aruanded

46. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
47. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
48. Üldkoosoleku poolt valitakse kolmeliikmeline revisjonikomisjon kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni esimehe valib revisjonikomisjon.
49. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
50. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VII. Lõppemine, ühinemine ja jagunemine

51. Ühing lõpetatakse:
   · üldkoosoleku otsusega;
   · liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
   · üldkoosoleku suutmatuse korral valida juhatuse liikmeid;
   · muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
52. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile.

Ago Kõrgvee
Juhatuse esimees

27. 04.2006.a

 Eesti Kiirabi Liit, Riia 18, 51010 Tartu, EE672200221005141882 ekl@kiirabi.ee