In english   
EKL
 Põhikiri
 EKL juhatus
 Koosolekud
 Astu liikmeks
Eesti Kiirabid
 Abi kutsumine
 Piirkonnad
 Kodulehed
Info
 Uudised
 Heategijad
 Kiirabi suvepäevad
 Juhendid kiirabitöötajale
Toimetamised
 Valujoonlaud
 Kvaliteediindikaatorid kiirabis
 Konverentsid
 Projektid
 Koolitus
 Terapeutiline hüpotermia
Põnevat
 Lugemist
 Pildialbumid
 Internet
Seadusandlus
 Katastroofimeditsiin
 Terviseamet
Uudised | Ülevaade erakorralise med...

Ülevaade erakorralise meditsiini kongressist

  Ülevaade

Erakorralise meditsiini staatus ja perspektiivid

Käesoleva aasta septembris toimus järjekordne Vahemeremaade Erakorralise Meditsiini Kongress. Selle kongressi organiseeriateks olid Euroopa Erakorralise Meditsiini Selts (The European Society for Emergency Medicine), Hispaania Erakorralise Meditsiini Selts (La Sociedad Espanola de Medicina de Urgencias Y de Emergencias) ja Ameerika Erakorralise Meditsiini Akadeemia (The American Academy of Emergency Medicine). Kongressi eesmärgiks on olnud erakorralise meditsiini süsteemi arendamine kogu maailmas ning erakorralise meditsiini alane koolitus.

Kongressi töö toimus sektsioonides, kus käsitleti järgmisi teemasid: elustamine, erakorralise meditsiini osakonna ülesehitus ja infotehnoloogia, haiglaeelne erakorraline meditsiin (kiirabi) esindatud, erakorralise meditsiini süsteemid maailmas, trauma, hingamisteede käsitlus, erakorraline meditsiin pediaatrias, akadeemiline erakorraline meditsiin, erakorraline meditsiin ja teaduslik töö, katastroofimeditsiin, erakorraline neuroloogia, erakorralise meditsiini residentuuri korraldus, toksikoloogia.

Üheks kõige populaarsemaks teemaks oli “Erakorralise meditsiini süsteemid maailmas “. Selles sektsioonis esinesid suuliste ettekannetega järgmiste riikide esindajad: Eesti, Bulgaaria, Malta, Austria, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Island, Belgia, Holland, Šveitsi, Prantsusmaa, Itaalia, Türgi, Portugal, Hispaania, Ameerika Ühendriigid, Quebec, Iirimaa, Poola, Mehhiko, Kuuba, Argentiina, Tšiili, Peru, Rumeenia, Tsehhi, Albaania, Sloveenia, Horvaatia, Kreeka, Jaapan, Malaisia, Lõuna Korea, Hongkong, Taivan, Iisrael, Liibanon, Tuneesia, Bahrein, Sudaan, Araabia Emiraadid, Egiptus, Maroko, Saudi Araabia, Kuveit, Iraan, Jordaania, Oman, Gaza, Iraak, Pakistan, India, Singapur.

Ettekandjad kirjeldasid etteantud standardsete näitajate alusel erakorralise meditsiini süsteemi riikides, mida nad esindasid. Tõid välja olemasolevad puudused ja planeeritavad tuleviku perspektiivid. Üldiseks järelduseks oli , et erakorraline meditsiin globaliseerub ja selle eriala tähtsus pidevalt suureneb.

Tunnistati, et käesoleval ajal eksisteerib kaks erakorralise meditsiini süsteemi mudelit:

1. Mudel, kus erakorraline meditsiin on tunnistatud iseseisvaks erialaks (single specialty model), mis tähendab seda, et on olemas erakorralise meditsiini residentuur (esmane spetsialiseerumine), sertifitseerimine, erialaselts, akadeemiline staatus, ajakiri jne. Selline mudel on hästi arenenud ja toimib edukalt Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Inglismaal. Mitmed riigid maailmas on võtnud selle mudeli omaks. Euroopas on erakorraline meditsiin registreeritud iseseisiva erialana: Inglismaal, Iirimaal, Islandil, Bulgaarias, Poolas, Tšehhis, Eestis, Rumeenias, Ungaris, Türgis. Lähemal ajal registreeritakse see eriala ka: Rootsis, Itaalias ja Hispaanias.

2. Mudel, kus erakorraline meditsiin eksisteerib lisaerialana (multispecialty or supraspecialty model). Selline süsteem toimib praegusel ajal mitmetes Euroopa riikides: Austria, Šveits, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Soome, Norra, Holland, Belgia, Portugal. Arsti üldõpe kestab tavaliselt 6 aastat, millele lisandub erialane spetsialiseerumine valitud erialal (residentuur) 3-5 aastat ning lisaks (soovi korral) toimub kaheaastane erakorralise meditsiini alane spetsialiseerumine. Selle mudeli puuduseks on see, et iga eriala spetsialist ravib erakorralist haiget lähtudes siiski oma põhierialast.

Euroopa Erakorralise Meditsiini Seltsi president Herman Delooz tegi ettekande erakorralise meditsiini ajaloost ja arengust Euroopas ning järeldas, et erakorralise meditsiini iseseisva eriala kontseptsioon levib üle kogu Euroopa. On rõhutatud, et tänapäeval erakorraline meditsiiniabi peab olema osutatud kõrgete standardite kohaselt, igaühele, kes seda vajab ning igal kellajal. Probleemiks on tunnistatud Euroopa riikide suur erinevus, mis on takistanud erakorralise meditsiini süsteemi ühtlustamist. Euroopa erakorralise meditsiini staatus on kinnitatud Euroopa Erakorralise Meditsiini Seltsi manifestiga (1998). On kinnitatud Euroopa erakorralise meditsiini õppeprogramm (European curriculum in emergency medicine, 2002). Peetakse läbirääkimisi Euroopa Meditsiinispetsialistide Liiduga (European Union of Medical Specialists) teemal moodustada selle organisatsiooni raames Euroopa erakorralise meditsiini sektsioon ja nõukogu. Eurodirektiivides on peetud optimaalseks 5 aastane erakorralise meditsiini residentuur, millest vähemalt 3 aastat peab mööduma erakorralise meditsiini osakonnas. Eesmärgiks on ette valmistada Euroopa erakorralise meditsiini diplom.

Kongressi materjalidega saab tutvuda EuSEM veebisaidil www.eusem.org

Aleksander Sipria

Erakorralise meditsiini residentuuri üldjuhendaja






10. november 2003
 Eesti Kiirabi Liit, Riia 18, 51010 Tartu, EE672200221005141882 ekl@kiirabi.ee