In english   
EKL
 Põhikiri
 EKL juhatus
 Koosolekud
 Astu liikmeks
Eesti Kiirabid
 Abi kutsumine
 Piirkonnad
 Kodulehed
Info
 Uudised
 Heategijad
 Kiirabi suvepäevad
 Juhendid kiirabitöötajale
Toimetamised
 Valujoonlaud
 Kvaliteediindikaatorid kiirabis
 Konverentsid
 Projektid
 Koolitus
 Terapeutiline hüpotermia
Põnevat
 Lugemist
 Pildialbumid
 Internet
Seadusandlus
 Katastroofimeditsiin
 Terviseamet
Lugemist | Tänav määrib
 

Tänav määrib

  Kiirabi töö "tänaval" on seotud riskiga puutuda kokku purjus või narkojoobes agressiivse patsiendiga, saada vigastatud närvilise koera hammustusest või vigastada end ebatasasel maastikul haiget kandes. On aga hulk agressoreid, mida silmaga ei näe: bakterid, seened, viirused.
Töötades tänaval võitleb sinu keha iga päev miljardite batsillidega: gripi, hepatiidi, tuberkuloosi ja mitmete muude haiguste tekitajad ootavad võimalust sinu organismi tungida.
Õnneks on enamus kiirabitöötajaid karastunud ja neil on välja kujunenud resistentsus. Vaid nõrgestatud organismiga inimene haigestub.

Üks ja peamine meetod pika ja ohtliku haiguse vältimiseks on meile selge juba enne kooli minekut - käte pesemine. Kui sa võtad aega ja pesed korralikult käsi iga kiirabivisiidi järel, ka siis kui kandsid kindaid, kui pesed käsi enne igat söögikorda ja peale WC käimist, võid olla kindel, et hea hügieen aitab püsida terve. Kiirabitöötaja peaks reeglina pesema käsi nii enne kui pärast tualeti külastamist.
Ideaalis peaks käsi pesema valamu kohal sooja vee ja seebiga. Töösituatsioonis, kui üks väljakutse järgneb teisele ja pole alati võimalik käsi pesta sooja vee ning seebiga, siis aitavad desinfektsioonivahendid, mis annavad küll ajutist efekti kuid vähendavad siiski mikroobide hulka nahal. Esimesel võimalusel peaks siiski pöörduma sooja vee ja seebi poole.

Efektiivse kätepesu tehnika:
1. Pista käed sooja vee alla ja kata rohke seebikihiga.
2. Hõõru käsi vähemalt 15 sekundit. Heaks meetodiks on proovida hinge kinni hoida käte seebiga hõõrumise ajal ja hõõruda aktiivselt kogu selle aja, mil jõuad hinge kinni pidada. Oluline on töödelda sõrmevahesid, küünealuseid ja küünevalle.
3. Loputa hoolega käsi, kasuta kraani sulgemiseks käterätti või küünarnukki - nii väldid mikroobide sattumist kätele kraaninupult, mis reeglina on saastunud.
4. Kuivata käed hoolikalt puhta või ühekordse käterätiga.

On mõned reeglid, mis iial ei vanane (ja mida meie emad meile tõenäoliselt lapsepõlves korranud on):
Puhasta oma küünealused ja lõika, viili küüned siledaks. Mustad, narmendavad küüned on potentsiaalseks infektsiooniallikaks ja ka patsiendil on sind raske usaldada, kui näeb, et sa ei suuda hoolt kanda ka omaenda hügieeni eest.
Teine meeldetuletus võib tunduda lapsik, kuid seda esineb sageli - ära noki oma nina, mõtle bakterikolooniatele seal!
Lõpuks - korralda oma puhkus ja kehaline treening: tugev kiirabitöötaja suudab ka virulentsele haigustekitajale vastu panna! Kuula oma keha ja anna talle mida ta vajab ning ta vastab sulle haigustele vastupanuga.

On üllatav, et just meditsiinitöötajatele on kätepesu nii raskesti mõistetav. Olin külas osariigi suurimas kiirabiettevõttes, kui koos parameedikutega väljakutselt tulime. Jõudnud puhkeruumi, astusin kraanikausi äärde ja hakkasin käsi pesema. Ainukesena. Minust mööduv vahetuse ülemõde, tüüpiline stereotüüpide kultiveerija, teatas minust möödudes: "Uustulnuka tunneb eksimatult ära, nemad kardavad igat asja ja pesevad kogu aeg käsi". Mühatades purjetas ta uksest välja. Samas oli minul vähemalt 10 aastat pikem staazh kui temal.
Kui teeks eksperimendi ja hindaks oma töökohal kaastöötajaid, kes peseb rutiinselt käsi ja kes mitte? Aasta lõikes võiks jälgida, kes oli haige ja kes mitte.
Kes peaks tegema järeldusi?

Kate Dernocoeur
EMT-P
Mitmete kiirabi õpikute autor

  www.MERGInet.com
 Eesti Kiirabi Liit, Riia 18, 51010 Tartu, EE672200221005141882 ekl@kiirabi.ee